Maavanem Kaasik: keegi meile pagulasi peale ei suru (38)

SAAREMAAL RAHUL: Poolteist aastat Saaremaal elanud ja Auriga keskuse restoranis Monk kokana töötanud Indiast pärit Ramdhan oma tööd tunneb ja siin oleku ajal pole ta kohalike halvustavat suhtumist täheldanud. Saaremaad üldse peab ta suurepäraseks kohaks, kus elada ja töötada. Vaikne ja rahulik paigake. Foto: Tõnu Veldre

SAAREMAAL RAHUL: Poolteist aastat Saaremaal elanud ja Auriga keskuse restoranis Monk kokana töötanud Indiast pärit Ramdhan oma tööd tunneb ja siin oleku ajal pole ta kohalike halvustavat suhtumist täheldanud. Saaremaad üldse peab ta suurepäraseks kohaks, kus elada ja töötada. Vaikne ja rahulik paigake. Foto: Tõnu Veldre

Üleeile Pärnus sise- ja sotsiaalkaitseministriga kohtunud Saare maavanema Kaido Kaasiku sõnul on sõjapõgenike vastuvõtmine eranditult omavalitsuste endi teha ja keegi neile ses küsimuses survet avaldama ei hakka.

“Kui me ikka kangekaelselt raiume, et meie pagulasi ei taha, sest meil vastavaid tingimusi ja suutlikkust ei ole, siis ega need inimesed siia ka tule. Lihtsalt kuskile tühja metsatallu me neid paigutama ei hakka, inimestega tuleb ka tegeleda,” ütles Kaasik .

Praeguse seisuga on Eesti riik andnud lubaduse võtta vastu kuni 150 Euroopa Liitu saabunud pagulast. Ajakirjanduses välja käidud väidet, et kuna Eestis on 15 maakonda, siis peaks iga maakond vastu võtma 10 sõjapõgenikku, pidas Kaasik spekulatiivseks.

“Mingeid konkreetseid arve me Pärnus paika ei pannud. Me pigem arutasime selle üle, millised on meie võimalused sõjapõgenike vastuvõtuks,” selgitas ta. “Euroopa Liit on lubanud anda vastavad vahendid – 6000 kuni 10 000 eurot inimese kohta. See summa on mõeldud eeltööks pagulaste vastuvõtmisel. Peamine küsimus on aga selles, mis saab edasi.”

Maavanema sõnul on Eesti riik lubanud omavalitsusi, kes sõjapõgenikke vastu võtavad, toetada tugiisikute värbamise ja keeleõppega. “Meie probleem siin Saaremaal seisneb eelõige selles, et meil näiteks pole psühholooge, kes oleksid saanud vastava ettevalmistuse ja oleksid võimelised sõjapõgenikega tegelema,” tõdes Kaasik.

Küsimusele, kas ka Saare maakonnast on mõni omavalitsus pagulaste probleemi lahendamise vastu huvi üles näidanud, vastas Kaasik veel eitavalt. “Kuid mine sa tea, võib-olla on keegi juba olemas,” lisas ta kohe. “Me ei ole seda teemat veel maakonnas arutanud.”

Maavanema arvates, kui Euroopa Liit ja Eesti riik lubatud abi annavad, siis on ka Saare maakond valmis andma omapoolse panuse sõjapõgenike küsimuse lahendamisse. “Kohalik omavalitsus, mis kasvõi väheke on mõelnud tuleviku peale, peaks näiteks leidma võimalused, kuhu mõnedki pagulased majutada,” ütles Kaasik.

Kaido Kaasik lisas, et 150 pagulase Eestisse saabumine on pea kaks aastat kestev projekt ja esimesi sõjapõgenikke on ehk oodata alles detsembris-jaanuaris. “Tähtis on aga see, et pagulaste teema kellegi jaoks vaid mingiks tulutoovaks äriprojektiks ei muutuks, sest raha, mis iga siia saabunud inimesega kaasa tuleb, ei ole just väike summa.”


Kes on kes?

Maavanem Kaido Kaasik märkis, et Eesti riik koos rahvusvaheliste organisatsioonidega on lubanud eelnevalt läbi viia kõigi pagulaste taustuuringu. “Hoolikalt tuleks ikkagi uurida, kes on kes – kas tegemist on hätta sattunud sõjapõgenikuga või lihtlabase majanduspõgenikuga, kes püüab üle Euroopa Liidu piiri parema elu peale pääseda,” tõdes ta. “Tõsi, hoopis teine küsimus kui palju on võimalik seda tausta teada saada, sest näiteks Süürias, kust suur osa pagulasi pärit, pole ju valitsust, mis kogu riigi territooriumi kontrolliks.”

Ja veel, Saare maavanema sõnul on suurem osa sel aastal Euroopa Liitu saabunud pagulased ikkagi Süüriast pärit kristlased, keda nn islamiriigi võitlejate vägivald sundis oma kodudest lahkuma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 656 korda, sh täna 1)