Käputäis töövaidlusi vajab Saaremaal lahendamist

tööinspektsioon 15Lahendatud töövaidluste arv on Saaremaal näidanud viimastel aastatel märgatavat vähenemist. Tänavu on saarlased vaidluste kohta esitanud vaid 14 avaldust.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu rääkis Saarte Häälele, et vaidluste märgatav vähenemine oli ka Saaremaa töövaidluskomisjoni sulgemise ja Pärnu töövaidluskomisjoni tööpiirkonna laiendamise peamiseks põhjuseks.

Kui 2012. aastal lahendati Saaremaal 152 töövaidlusasja, siis 2013. aastal oli töövaidlusi juba 102 ja 2014. aastal ainult 64. Sel aastal on Saaremaal lahendamiseks esitatud 14 avaldust.

Meeli Miidla-Vanatalu nentis, et kuna vaidluste arv hakkas vähenema juba enne töövaidluskomisjonide tööpiirkondade ümberkorraldamist, siis ei saa otsest seost töövaidluste arvu ja uue töökorralduse vahel luua. “Pealegi on ju Kuressaares kohapeal olemas tööinspektor ja tööinspektor-jurist, kes teostavad riiklikku järelevalvet ning ka tööga seotud küsimustes nõu annavad,” nentis tööinspektsiooni peadirektori asetäitja.

Saaremaa ei ole Miidla-Vanatalu kinnitusel ainus piirkond, kus töövaidluste arv on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. “Seega on peamiseks põhjuseks ikkagi majanduskeskkond ja tööandjate tegevus ning otsused konkreetses piirkonnas,” selgitas ta.

Kõneldes ebavõrdsest kohtlemisest tööpostil, nentis Meeli Miidla-Vanatalu, et Saaremaal on alates 2012. aastast olnud lahendamisel vaid üks ebavõrdse kohtlemise tuvastamise ja kahju hüvitamisega seotud vaidlus. “See oli eelmisel aastal, kui töötaja leidis, et tööandja on töölepingu lõpetamisel diskrimineerinud teda perekondlikel põhjustel ehk lapsevanemaks olemise tõttu,” rääkis Miidla-Vanatalu. Töövaidluskomisjon ebavõrdset kohtlemist aga selles asjas ei tuvastanud ja jättis töötaja nõuded rahuldamata.

Samas oli Saaremaal viis ebavõrdse kohtlemisega seotud nõuet 2011. aastal. Töövaidluskomisjon küll rahuldas Meeli Miidla-Vanatalu sõnutsi need töötajate nõuded, kuid tööandjad läksid samas asjas edasi kohtusse, kus menetlused lõppesid pooltevahelise kompromissiga. “Milles täpselt vaielnud pooled kohtus kokku leppisid, ei ole tööinspektsioonile teada,” möönis ta.

Tänu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tööle on ka teadlikkus ebavõrdseks kohtlemiseks peetavast käitumisest viimastel aastatel siiski oluliselt tõusnud. “Ning ükski tööandja naljalt sellise käitumisega silma jääda ei soovi,” kinnitas Meeli Miidla-Vanatalu.

Võrdluseks: terves Eestis esitati aastal 2013 töövaidluskomisjonidele ebavõrdse kohtlemisega seonduvaid avaldusi kokku 17 korral, aastaks 2014 oli nende arv kasvanud 28-ni. Käesoleva aasta kuue kuu jooksul on ebavõrdse kohtlemise avaldusi esitatud terves Eestis kokku 14 korral.

Eelmisel aastal olid 26 korral 28-st avalduse esitajateks töötajad ja kahel korral pöördusid töövaidluskomisjoni poole tööandjad ise. Viiel juhul rahuldati vaided täielikult, neljal osaliselt. Rahuldamata jäeti 15 kaebust ning osapoolte loobumise tõttu lõpetati menetlus kahel korral. Kaheksa töövaidluskomisjoni otsust on vaidlustatud kohtus.

Peamised ebavõrdse kohtlemise tõttu esitatud nõuded on olnud tingitud diskrimineerimisest seoses lapsevanemaks olemisega, raseduse tõttu töölt töölepingu ülesütlemise ja ametiühingusse kuulumise tõttu. Esines ka nõudeid seoses ebavõrdse kohtlemisega soo, vanuse, rassi ning poliitilise kuuluvuse tõttu.


 

Seadused, mis kaitsevad ebavõrdse kohtlemise eest

Eesti Vabariigi Põhiseadus keelab diskrimineerimise üldiselt ning tagab kõigile võrdse positsiooni seaduse ees.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab inimese soo tõttu diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades.

Võrdse kohtlemise seadus keelab kohelda inimesi ebavõrdselt nende rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu töö saamisel, tasustamisel, edutamisel, hariduse ning kaupade ja teenuste saamisel. Seadus keelab ka inimeste diskrimineerimise vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste tõttu, kuid siin annab seadus kaitse vaid töö- ja kutseõppe valdkonnas.Selle seaduse järgi ei tohi üht inimest teisega võrreldes töösuhetes kehvemini kohelda ka perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või ametiühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväe kohustuse täitmise tõttu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 284 korda, sh täna 1)