Talunik tahab luba metssigu sööta (4)

Mullutu-Loode hoiualal tegutsev teraviljakasvataja taotleb kaitsealustele taimedele ja teraviljapõldudele ulukite tekitatava kahju ärahoidmiseks metssigade lisasöötmise keelu tühistamist.

Mullutu külas paarikümnel hektaril teravilja kasvatav Madis Mikola märgib kirjas keskkonnaametile, et sel suvel on metssigade poolt ülestuhnitud alasid tema põllu ümbruses oluliselt rohkem kui eelnevatel aastatel. Muu hulgas on ulatuslikult üles tuhnitud ka kaitsealune lubjarikas aruniit, kust metssead on ilmselt otsinud kaitsealuste käpaliste mugulaid, kannatada on saanud alpi ristiku levikuala.

Murelikuks teevad viljakasvatajat metssigade sagenevad rüüsteretked valmiva talinisu põllule, mis annavad põhjust arvata, et saagikoristusaja saabudes pole mõtet kombaini välja ajadagi. Kuna tiheda vilja sees on looma soo ja vanuse määramine keeruline, siis pole mõeldav ka sigade küttimine viljapõllul.

Kohaliku Aste jahiseltsi jahimehed lubasid teha põllu kaitsmiseks kõik võimaliku, kuid paraku pärsib jahimeeste võimalusi alates eelmisest aastast kehtiv metssigade lisasöötmise keeld Mullutu-Loode hoiuala metsas. Keelust tulenevalt ei saa jahimehed enam sigu lisasöötmise abil põldudest eemale meelitada ning reguleerida ulukite arvukust söödaplatsil valiklaskmisega.

Metssigade ohjeldamiseks palub Madis Mikola keskkonnaametilt tungivalt Aste jahiseltsi jahimeestele luba metssigade lisasöötmiseks Mullutu küla piirkonnas.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskasutuse spetsialist Allar Liiv ütles, et Madis Mikola metssea kahjustustega põllud asuvad väljaspool Mullutu-Loode hoiuala, kuid piirnevad hoiualaga.

See, kas keskkonnaamet tuleb Madis Mikola palvele vastu ja võimaldab jahimeestel ulukite lisasöötmist, selgub Liivi sõnul spetsialistide koostatavast analüüsist. Liiv märkis, et metssigade üldine arvukus on Saaremaal kasvanud, kuid kahjustused ei pruugi olla seotud asjaoluga, et lisasöötmine on hoiualal keelatud.

Liivi sõnul on lisasöötmine kaitsealadel lubatud juhul, kui see aitab kaasa kaitseväärtuste säilitamisele. Mullutu-Loode hoiuala, Loode tammiku, Linnulahe, Loodenina ranna ning Mullutu, Nasva ja Loode merikotka püsielupaikade kaitsekorralduskavas sellel alal lisasöötmise vajalikkust ette nähtud ei ole.

Üldreeglina on lisasöötmine hoiualadel keelatud põhjusel, et selle tulemusena koonduvad väikekiskjad ja metssead söötmiskohtade ümbrusse, kus nende tallamine vähendab käpaliste ja maas pesitsevate lindude arvukust jne. Jahipidamise eesmärk kaitsealadel on eelkõige ulukikahjustuste vähendamine ja väikekiskjate arvukuse reguleerimine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 217 korda, sh täna 1)