Armastusega ooperist

armastusega ooperistOoperit kas armastatakse või mitte – vahepealseid võimalusi ei olevat. Nii vähemalt öeldakse. Ja armastus pidavat tekkima kas esimesest hetkest, esimesest ooperikuulamisest, või siis jäämagi tulemata.

Esimene ooper, mida kunagi aastakümneid tagasi kuulasin, ei jätnud mulle mingit meeldivat muljet, ja ausalt öelda – ega teinegi. Siis, veel aastaid hiljem, sattusin Riias kuulama-vaatama “Boheemi”. Ja sealt see tekkis – armastus ooperi kui hingeliigutava kunstivormi vastu.

Mulle endale tundus tunne olevat nii võimas ja kõikehaarav, nagu oleks tegemist ikkagi armastusega esimesest silmapilgust.

Arvan, et armastus ooperi vastu võib tekkida ükskõik millal – kui saavad kokku hea libreto, hea esitus ja kuulaja sobiv hingeseisund, sünnib armastus, mis tõenäoliselt jääb elu lõpuni.

Selleks ei pea olema läbi ja lõhki muusikainimene, omama eriti arenenud muusikalist kuulmist ega oskama ise lauldagi. Meloodiasse seatud inimhääl liigutab midagi peaaegu igaühes.

Keskaeg ja ooper

Sel aastal vaatasin Soomes Savonlinnas sealsel ooperifestivalil “Boris Godunovi”. Festivali toimumiskohaks on 15.sajandi II poolel ehitatud Olavilinna kindlus, mille sisehoovis toimusid esimesed Soome ooperipidustused juba enam kui 100 aastat tagasi, aastal 1912. Keskaegne kindlus ja ooper sobivad kokku nagu valatult. Eks seda näita ka Saaremaa ooperipäevade aina kasvav tuntus.

“Boris Godunov” on Modest Mussorgski üks kahest ooperist, mille helilooja lõpetas. Tõsi, sellestki on mitu erinevat versiooni, sest esimest tollane Venemaa kunstide nõukogu ei pidanud esitamiseks sobivaks. Ning ega teistki, muudetut ja pikendatut. 1876.aastal see ooper Mussorgski sõprade toel Mariinski teatris siiski esmakordselt ette kanti.

Savonlinnas Olavilinna lavalaudadel etendati sel aastal just esimest, algupärast Mussorgski kirjutatud versiooni. Helilooja toetus libretot kirjutades Puškinile ja Venemaa ajaloole ning valmis sai ooper, mis räägib loo üksikisiku ja kogu rahva traagikast.

Muusikaliselt murdis see mitmeid 19.sajandil Venemaal kaanoniks olnud ooperikirjutamise tavasid, mille tõttu helilooja sõbrad-toetajadki, mõistes küll, et tegemist on millegi uue, ebatavalise ja arvatavasti suure algusega, hindasid Mussorgski ooperikirjutamise oskusi nõrgaks. Eks virvenda selles teoses ka helilooja enda elutraagikat.

“Boris Godunovi” seekordsel esitusel oli nimirollis Matti Salminen, üks aastakümneid tipus püsinud Soome bassidest. Ta on oma karjääri jooksul korduvalt Godunovi rolli laulnud, sealhulgas muide ka Moskva Suure Teatri laval.

Salminen, kes on aastakümnete jooksul korduvalt selle vene isevalitseja rolli Mussorgski ooperis mõtestanud, on öelnud, et see lugu räägib ikkagi tänapäevast. 16.sajandi lõpust tänapäevani ei ole tema hinnangul Venemaa valitsemises palju muutunud.

Tänapäevasust rõhutas ka lavakujundus, kus kuldses puuris olevatel võimukandjatel oleks väljaspool puuri oleva rahvamassiga raske suhelda isegi siis, kui tahtmine olla koos rahvaga oleks olemas. Aga kas seda tahtmist on? Olavilinna lavale seatud puuri tagaseinas kujundatud kõrged kuldsed kahe poolega uksed olid tsaari lavale tulemise ja minemise väravaiks.

Need tõid hetkega silme ette paljunähtud kaadrid Putinist, kus olulistel riiklikel hetkedel siseneb võimulolija just läbi sarnaste kuldsete absoluutse võimu tunnustena kõrguvate uste.

Salminen suurepärase näitlejana suutis all paluvale, leiba anuvale ja näljasele rahvamassile vaid 10-kraadise nihkega täiuslikult selga pöörates näidata võimu ükskõiksust. Tsaar ei ole hea ja tsaari esimene hool ei ole tema rahvas. Nii see on.

Ooperi finaalis avab lapsemeelne külahulluke kuldseid kujusid, mis jäävad lavale ka siis, kui tsaar sureb. Valitsejad vahetuvad, aga rahvas jääb.

Saarlasi ootab ees kontserte ja ooperietendusi täis nädal. Ooperipiletid on kallid, kuid etenduse vaatamiseks ei pea kuhugi sõitma – ooperikunst tuuakse koju kätte. See teeb kokkuvõttes etenduse külastuse hinna mõistlikumaks. Enamuse maailma väikelinnade ja saarte inimestel niimoodi ei vea. Seepärast tasuks võtta kätte ja minna vaatama-kuulama, kui õnnestub pilet saada.

Millegipärast liigutab meie hinge meloodiasse seatud inimhääl ikka ja jälle. Seda ooperietendus pakubki – meisterlikke esitusi, hingeliigutavaid hetki ja muusikalist naudingut on oodata kuhjaga.

Klassikalised ooperid ongi klassika just seepärast, et neis on looja tabanud midagi inimkonnale igiomast, mida muusika kaudu on suudetud avada. Igast ooperietendusest saab midagi ka iseenese elu ja olemise mõistmiseks – need, kes ooperiarmastusest vallatud, teavad seda hästi. Iga etenduse nägemine aitab mingit tahku keerulisest inimloomusest paremini mõista.

Läbi muusika paremaks

Kui aga kellelegi tundub, et ooper ei saa kunagi olema tema jaoks nauditav, mingu kontsertidele, mida Saaremaa kirikuis ooperipäevade ajal pakutakse. Ka neist võib alguse saada armastus klassikalise muusika vastu.

Lauljaid on kuulajad hinnanud, kiitnud ja pärjanud aastatuhandeid, sest emotsioonid, mida see igivana ja inimesele igiomane kunst tekitab, teeb meid enamasti paremaks inimeseks. Kasutagem võimalust ja saagem läbi muusika paremaks ja targemaks.

Kaie Saar
Ooperisõber

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 136 korda, sh täna 1)