Ühelehmapidaja Liia Kallaste kiidab “hiidlasest” vissit

LEMMIKLEHMA ITIGA: Nõmme talus on vaid üks piimaandja. Maakarja tõugu Itiga on perenaine Liia Kallaste väga rahul. Foto: Irina Mägi

LEMMIKLEHMA ITIGA: Nõmme talus on vaid üks piimaandja. Maakarja tõugu Itiga on perenaine Liia Kallaste väga rahul. Foto: Irina Mägi

“Tahtsin just pisikest lehma ja lõpuks õnnestus see Hiiumaalt saada. Selle loomaga olen ma väga rahul,” rääkis ühelehmapidaja Liia Kallaste Ulje külast.

Kui palju on Saare maakonnas veel ühelehmapidajaid? Võib-olla kümmekond. Paarkümmend aastat tagasi oli aga peaaegu igas taluperes oma piimaandja. Ühelehmapidajadki said piima kombinaati anda. Lehm oli peres sissetulekuallikaks. Nüüdseks on piimapukid külatänavailt kadunud.

Ühelehmapidajaid peetakse külades viimasteks mohikaanlasteks.

Liia Kallaste on eluaeg loomi pidanud. Ilma pudulojusteta ei kujuta ta oma elu ette. Kui perenaine oli noorem, siis oli temagi talu laudas kümme piimaandjat, lisaks lihaveised. Praegu piisab talle ühest lehmast. Piim on oma talust võtta. Jääb ka naabriperele andmiseks.

“Ühelehmapidaja olen ma küll, aga peale selle on mul veel kaks mullikat, vasikas, kalkunid, kanad, pardid, lambad ja sead. Suur hundikoer on ka. Tema valvab õues. Ei lase rebaseid kanade juurde. Öösel on kanad, kalkunid, pardid ja lambad laudas,” andis perenaine oma hoolealuste kohta teada.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 317 korda, sh täna 1)