Saarte Mängud Saaremaal – utoopia või võimalus? (3)

Saarte Mängud Saaremaal utoopia või võimalusNädal tagasi naasid meie maakonda edukalt esindanud sportlased Jerseyl peetud Saarte Mängudelt. Küsisime delegatsiooni juhilt, Saaremaa Saarte mängude assotsiatsiooni juhatuse esimehelt Mati Mäetalult, millised oleks Saaremaa võimalused tulevikus Saarte Mänge korraldada.

Kui ajas veidi tagasi mõelda, siis 2005. aastal sai Saaremaast isegi kandidaatsaar 2009. aasta mängude korraldamiseks. Siis aga läks see teema päevakorrast maha.

2019. aasta Saarte Mängud pidi korraldama Menorca, ent loobus sellest. Põhjuseks toodi muutunud poliitiline olukord ja see, et uued poliitikud mängude ideed ei toeta. See tähendab, et ei ole ka raha mängude korraldamiseks. Nüüd on kolme kuu jooksul kõigil teistel saartel võimalus oma kandidatuur esitada.

Edasiseks, aastani 2027, on kandidaatsaared olemas. Kui meie soovime mänge korraldada, peame end kandidaatsaarena üles seadma ja kellegagi koos kandideerima. Kui reaalne see mängude korraldamine aga lähema kümne aasta jooksul oleks?

Suurimaid takistusi ujula puudumine

Kui pidada silmas praegust ajahetke, siis mõneti oleksime isegi valmis neid mänge korraldama. Ehk suudaksime pakkuda kohati paremaid tingimusi kui nii mõnedelgi varasematel mängudel. Samas leidub takistusi, mis panevad mõtlema, kas me ikka oleme suutelised nii suurt, keerukat ja kulukat ülesannet enda peale võtma.

Kindlasti on üks suuremaid pärssivaid tegureid see, et meil ei ole kuuerajalist tribüünidega ujulat. Ujumist ju Saarte Mängude kavast välja jätta ei saa.

Olgu selgituseks öeldud, et korraldav saar valib 18 ala hulgast oma kavasse 12-14 ala. On aga teatud alad, mis ei tohi kavast puududa: võrkpall, kergejõustik, laskmine ja ujumine.

Kuna Rahvusvahelisse Saarte Mängude Assotsiatsiooni kuuluvatel Inglise saartel on ujumine tohutult populaarne ala, ei tule kõne allagi, et Saarte Mängude kavas ei oleks ujumist.

Jah, meil on küll neljarajalised tribüünideta ujulad Kuressaare gümnaasiumis, Rüütli spaas ja Leisi keskkoolis, aga selleks, et saaksime mängud korraldada, peaks olema vähemalt kuuerajaline tribüünidega ujula.

Üks asi oleks teha investeering nõuetekohase ujula ehitamiseks, teine asi aga see, et seda ujulat tuleb ka pärast mänge üleval pidada, mis ei ole samuti “odav lõbu”.

Rhodose saarel oli välitingimustes kaheksarajaline ja 50-meetrise rajapikkusega ujula. Meie ilmastikku vaadates oleks sellist ujulat ehitada aga suhteliselt mõttetu.

Oluline on ka mängude logistika küsimus – nuputamist, kuidas see lahendada, oleks üksjagu.

Vaatame delegatsioonide võimalust saabuda Kuressaarde lennukiga. Tallinnast saarele jõudmiseks veel nelja tundi bussiga sõita ei taha tänapäeval enam eriti keegi.

Meil Kuressaares on küll kena pikk lennurada, aga kas meie lennujaam on võimeline päevas vastu võtma viis-kuus või rohkemgi tšarterlendu?

Olgu öeldud, et Jersey saarel oli suurem lennujaam kui Tallinnas, meie delegatsioon lasti seal läbi umbes kahekümne minutiga. Kodus Kuressaare lennujaamas läks aga päris hulk aega enne, kui oma delegatsiooniga lennuki peale saime.

Kuna küsimus ei ole ainult ühes delegatsioonis, on lennujaama läbilaskevõime väga oluline. Pealegi, meie ligi sajaliikmeline delegatsioon oli alla keskmise suurusega, enamasti esindab aga saari neil mängudel 150-200 võistlejat ning nemad soovivad kohale tulla suurte tšarterlennukitega.

Oluline on ka see, kuidas korraldada sportlaste transport kohapeal. Näiteks viimati Jersey saarel oli 74 bussi mõeldud ainult mängude tarbeks ja seda lisaks 23-le ühistranspordiliinile.

Saarte mängude puhul peab kogu bussitranspordi võistlus- ja majutuspaiga vahel tagama kohalik korraldaja. Me ei saa ju eeldada, et keegi saabub Saaremaale oma transpordivahendiga.

Kust leida appi vabatahtlikud?

Peame mõtlema ka sellele, kust saada abiväge mängude korraldamiseks ja läbiviimiseks. Appi oleks vaja keskmiselt tuhat vabatahtlikku – inimesed, kes võtavad endale mängude ajaks töölt vaba nädala ja valdavad perfektselt inglise keelt.

Sada-kakssada sellist inimest ehk leiame ja kui pingutame, siis võib-olla kolmsada, aga seitsesada jääb ikka puudu. Ilmselt tuleks korraldajaid ja vabatahtlikke mandrilt juurde tuua. Ainult oma jõududega me neid mänge ära ei tee.

Jersey mängudel oli 3000 võistlejat – nagu meil siin Saaremaal peetavatel Eestimaa Suvemängudelgi. Kuhu need tuhanded inimesed pluss mandrilt tulnud korraldajad ja vabatahtlikud majutada suvel, mil Saaremaa on niigi külalisi täis?

Majutuspaiku pole ju ülearu, kokku veidi üle kolme tuhande. Võib-olla peaksime kedagi majutama hoopis Muhus. Sellisel juhul tuleb talle tagada ka transport võistluspaika.

Kui kunagi peaks Saarte Mängud toimuma Saaremaal, oleks hea, kui kogu mängudega seotud rahva saaks majutada Kuressaares. Kõne alla tuleks majutamine ka meie koolimajades – muidugi mitte nii, et inimesed peaksid ööbima võimlasse maha pandud võimlemismattidel, vaid ikka korralikes tingimustes.

2009. aastal Ahvenamaal oli meie delegatsioon majutusega väga rahul. Koolimaja, mille klassiruumidesse meid kuueseitsmekaupa paigutati, asus kesklinnas. Meie jaoks olid kohale toodud voodikõrgused täispuhutavad madratsid ja öökapid.

Seega arvan, et majutusküsimus on lahendatav.

Üks suur ja oluline teema mängude korraldamise juures on muidugi raha ja siinkohal räägime vähemalt miljonist eurost. Kuigi mängudel on sponsorid ja korraldavad saared tasuvad osalusraha, tuleb kohalikul omavalitsusel või riigil ikkagi käia välja päris korralik summa.

Samas, kuna mängude korraldamise õiguse saab teada vähemalt viis aastat ette, siis oleks kindlasti võimalik asja niimoodi ajada, et ka riigilt abi saaks. Tegemist pole ju regulaarse, vaid ühekordse kulutusega.

2009. aasta mängudeks Ahvenamaal panustas kohalik omavalitsus, kui ma ei eksi, summa, mis eesti kroonides oli 15-20 miljonit. 2017. aasta mängudeks Gotlandil panustab kohalik omavalitsus kuus miljonit rootsi krooni. Summad on suured, aga fakt on see, et panustada tuleb. Avan, et Eestist pole raha otsas. Küsimus on selles, kuidas asju ajada ja raha õigesse kohta suunata.

Kindlasti ei taha ma olla pessimistlik, otsides põhjusi, miks Saaremaa Saarte Mänge korraldada ei saa. Elus tuleb ikka otsida võimalusi, kuidas saab. Ja selleks, et saaks, tuleb asjad hoolikalt läbi mõelda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 463 korda, sh täna 1)