
MURELIK PILK TULEVIKKU: Väinamere Liinid juhataja Urmas Treiel kirjeldab oma artiklis “Väinamere liikluse arenguteed” detailselt tehtut ja kirjutab ka tulevikuvisioonidest. Foto: arhiiv
Huvilisteni on jõudnud “Eesti laevanduse aastaraamat 2015”. Trükise koostajale ja toimetajale, sünnilt saarlasele, Sõrves maakodu omavale Enn Kreemile teeb muret saarte ja mandrivahelise laevaliikluse edasine kulg.
“Endiselt teeb muret riigi suhtumine meremajandusse. Kord on see valdkond, kust annab võtta, kord jälle poliitiliste jagelemiste objekt, mille tulemus on küsitava väärtusega,” kirjutab autor saatesõnas.
Enn Kreem toob avaloos välja paljude saarlaste ja saartel käivate inimeste hinnangu OÜ Väinamere Liinid korraldatud liikluse kohta, öeldes, et nii heast saartevahelisest liiklusest, kuhu viimasel ajal jõuti, ei osanud unistadagi.
“Avaldatud artikli (Urmas Treieli kirjutis “Väinamere liikluse arenguteed” – toim) kohaselt oleks see läinud veelgi paremaks. Kuid asi ei sobinud poliitikutele ja jääb vaid loota, et kvaliteet ei kuku tagasi aegade hämarusse,” avaldab trükise toimetaja oma mõtteid.
OÜ Väinamere Liinid juhataja Urmas Treiel kirjeldab oma artiklis “Väinamere liikluse arenguteed” detailselt tehtut ja kirjutab tulevikuvisioonidestki, mida ettevõte enam täita ei saa.
“Kolm uut laeva Väinamerel. See on suur panus parvlaevaühenduse arendamisse – erakapital on investeerinud orienteeruvalt 90 miljonit eurot laevadesse ja riik lisanud 60 miljonit eurot sadamatesse ning maanteedesse, nii et summa on kokku 150 miljonit eurot,” annab Treiel investeeringutest pildi.
Osaühingu juht tõdeb, et kohalikule kogukonnale on see elutähtis ja vedajale auasi, et ühendus toimib lõpuks ometi sujuvalt.
“Aastas veetakse kolmel liinil (Kuivastu – Virtsu, Heltermaa – Rohuküla, Triigi – Sõru) kokku 2 miljonit reisijat, 800 00 sõidukit ja tehakse 22 000 laevareisi. Sildumiste arv on muljetavaldav. Iga laevareis tähendab ju sildumist, mis on merel kõige riskantsem manööver ja vajab kindlat kätt. Väinamerel töötades saab laevajuht juba paari päevaga kirja 50 või isegi 100 sildumist. Iga sellise kogemusega meremees on väga kõrges hinnas,” tõdeb firmajuht.
Milline on Urmas Treieli visioon saarte ühisruumist, ööpäevaringsest liiklusest ja üldse laevaliiklusega seonduvast, saab lugeda uuest raamatust.
Raamatus on artikleid 22-lt autorilt. Jüri Lember, Eesti meremeeste sõltumatute ametiühingute liider, Kõinastu saare mees, lahkab oma kirjutises Eesti merenduse arengukava elluviimist.
SA Saaremaa Arenduskeskus juhataja Piret Pihel annab lugejatele teada Saaremaa meretargast väikelaevaehitusest. Sünnilt muhulane, Eesti Veeteede Ameti vaneminspektor Eero Naaber arutleb selle üle, kuidas Eesti laevandussektori konkurentsivõimet tugevdada.
Saarlasest kaugsõidukapten Viljar Viil annab värvika pildi meremeheks saamisest. Nüüd, kus saarlane seisab kaptenisillal, saab ta juba pajatada lugusid maailmameredel nähtust.
Aare! Möldri küla ei ole Sõrve, s.t. E.Kreemi suvila asub Saaremaal, mitte Sõrve sovhoosi territooriumil.
Jah, see mees on nagu keegi minu tuttav, kes ütles, et kõik, mis jääb Loona mõisast Sõrve poole, ongi Sõrve.
Sõrve sovhoos ulatus kunagi veel kaugemale kui Möldri küla Insu talu. See oli isegi Koovini välja, s.t. ka Kotlandi küla näiteks.
10a reformierakonna lühinägelikku valitsemist. mädamunad on ära hautud ja mädapojad kooruvad.
Olgu, et liiklus on paremaks muutunud aga pidur on see ikkagi.
Ikka peab Saarlane pileti eest maksma ja järjekorras seisma, ning ei tasu järgmistel kommijatel hakata rääkima broneeringutest.
Mina tunneksin muret hoopis saarlaste suureneva väljarände pärast mandrile.
viletsamaks minna ei saa
Minu meelest ei ole see, et saaremaine reeder Saksas laevad sõitma paneb mitte tagasiminek vaid edasiminek meie meremajanduses.
Kas mõtled reederi all Miili või seda endise metsamajandi endist partorgi?
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-isegi-kohalikud-polnud-kuivastus-nii-pikki-praamijarjekordi-nainud-kui-tana?id=71898283&com=1®=0&no=0&s=1
Et siis herr Leedo paar praami on kogu Eesti laevandus ? Mai näe muret, paadid viidi välismaale, tulevad uued asemele. Just, tulevad tutt uued ! Seni kuni silda ei tule ei ole vahet kes opereerib, sest järjekorrad ja praami ajaga arvestamine jääb ikka.
Kui õhtul jääd praamist maha siis koju ikka enne hommikut ei saa, mis vahet on kes ja mis sind üle veab, ma tahaks koguaeg olenematta ajast üle väina sõita siis kui vaja – nagu väikse väina ületad tammi mööda. Kujutate ette kui seal ka lootsikud oleks veel :D
Väinamere Liinid on varjanud oma tegelikke kavatsusi ja plaane nii avalikkuse kui oma töötajate eest – vaevalt et siis see artiklis esitatugi tõsiste kavatsuste lugu on