Kui sel jahihooajal on Saare maakonna jahimehed avaldanud soovi küttida ligi 1600 metssiga, siis keskkonnaagentuuri soovitusel peaks see arv olema ligi kaks korda suurem.
Küttimismahu soovitusliku suurendamise üks põhjus on panna piir sigade Aafrika katku levikule Eestis. Need arvud ja argumendid on ära toodud keskkonnaagentuuri käesoleva aasta ulukiseirearuandes. Kõnealusest dokumendist võib veel lugeda, et “küsimus, mida ette võtta metssea asurkonna ohjamisel, on viimase aasta vältel piltlikult öeldes “ajanud ajud kärssama” paljudel inimestel, sealhulgas ka antud aruande koostajatel”.
Vastates küsimusele, miks ikkagi keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond nii väga soovib metssigade küttimismahtu kogu Eestis, sh ka Saare maakonnas suurendada, ütles Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi kt Ive Kuningas: „Põhjus on vist selles, et viimase aasta jooksul on Eestis levima hakanud sigade Aafrika katk. Seepärast ongi ulukiseire osakond teinud ettepaneku küttida rohkem metssigu, et nende arvukust vähendada.“
Praeguse seisuga on sigade Aafrka katku (SAK) koldeid avastatud vaid Valga-, Viljandi-, Võru- ja Ida-Virumaal. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel pole seda haigust veel fikseeritud. Samas on aga SAK väga nakkav ning ägedalt kulgev mets- ja kodusigade viirushaigus, mida iseloomustab suur suremus (kuni 100 protsenti loomadest).
Saare- ja Muhumaa jahimehed on käesoleval, 2015. aasta jahihooajal avaldanud soovi küttida 1594 metssiga. Keskkonnaagentuuri arvates tuleks aga Saare maakonnas tänavu küttida umbes 3200 metssiga. See on suurim metssigade arv, mida keskkonnaagentuur soovitab ühes maakonnas küttida.
“Kui palju metssigu Saare maakonnas sel aastal aga tegelikult kütitakse, seda otsustab ikka meie oma jahindusnõukogu juulikuu lõpus,” ütles Ive Kuningas. “Seal pannakse lõplikult paika, milline konkreetne number sel jahindushooajal eesmärgiks võetakse.”
Jahindusnõukokku kuuluvad jahimehed, maaomanikud ja keskkonnaameti esindajad. Eestis on metssigade küttimine lubatud aastaringselt. Keelatud on vaid põrsastega emiste küttimine.
Loading ...
Olles tüdinud seatempudest ja nüüd jääb kartulivõtt ära,on vaba nädalavahetus minemaks Lõuna Eesti metsadesse puhkama ja seeni korjama.Loodan et nendest metsadest tuleb minuga kogemata kaas tõhus relv metssigade vastu-seakatk.Esimese asjana naastes lähen jalutan igatahes ümbruskonna metsades.Kartuli saaki pole ja pole vaja ka sealiha.Sööme silku ja leiba.
Siis on teada kelle juurde seakasvatajad kaigastega tulevad kui seakatk saaremaale tuleb.
ikka jahimeeste juurde.
Aga kuidas ma saan oma maal toimetavatele metssigadele jahimehed kraesse meelitada?
Sama hull lugu on Saaremaal siia sissetoodud ja siin võõrliigina kontrollimatult paljunenud punahirvega. Punahirv on samuti tõeline koduaedade rüüstaja, mida ei pea paarimeetri kõrgune aedki. Mitmekümnepealised karjad liiguvad ja hävitavad metsas noored puud kui kõik, mis vähegi süüa kõlbab metsas kui koduaias. Samuti tõrjuvad nad minema metskitsed, mis hoopis vähem kaju tekitavad. Nii metssigade kui punahirvede küttimismahtu tuleks suurendada mitmekordselt, et mingigi kontroll nende üle saada. Jahimehed on ka äärmiselt passiivsed, tegutsemiseks edu neile.
Jahimeestel peaks olema 2000 siga kohustuslik ja 3200 lubatud lasta,siis hakkaks asi normaliseeruma,mitte nii et nad tahavad lasta
1500 ja pakutakse 3200.
Vähemalt Sõrve jahimehed, kui neid üldse on, on ühed pehmod!
Neid nagu pole, ainult suurulikite ajujahi aegu on neid autodega ringi rallimas näha, siis on tegijad aga muidu……….
Kaks pukki põlluääres, eelmise aasta marutuul ajas ühe veel pikali, isegi seda pole suudetud püsti ajada, või kardavad ise juba sigu.