Terje Homutov: kokkuhoid on Kreeka riigi tõuganud veelgi suuremasse kriisi (4)

VÕIDUJOOVASTUS: See pilt juubeldavatest noortest on tehtud Ateena kesklinnas Syntagma väljakul kohe pärast rahvahääletuse tulemuse avalikustamist. Emotsioonidetuhinas ei mõtle veel vist keegi, et homme saabub tavaline hall argipäev. Foto: Terje Homutov

VÕIDUJOOVASTUS: See pilt juubeldavatest noortest on tehtud Ateena kesklinnas Syntagma väljakul kohe pärast rahvahääletuse tulemuse avalikustamist. Emotsioonidetuhinas ei mõtle veel vist keegi, et homme saabub tavaline hall argipäev. Foto: Terje Homutov

Enam kui kümme aastat Kreekas õppinud ja töötanud saarlanna Terje Homutov arvab, et sellisel kujul, nagu neilt praegu oodatakse, ei suuda kreeklased oma hiigelvõlga kunagi tasuda. Sellega on ka seletatav, miks üleeilsel rahvahääletusel anti võlausaldajate nõudmisele kindel EI.

“Kasinusmeetmed pole olnud jätkusuutlikud ja on tõuganud riigi veelgi sügavamasse kriisi,” iseloomustas Homutov Kreekas toimunud sündmusi. “Noortest on pea iga teine töötu, seepärast ei olegi harv olukord, kus terve pere elab kas vanaema või vanaisa pensionist. Pensione on aga viimasel ajal juba kärbitud pea kolmandiku võrra ja võlausaldajate nõudmisel tuleks neid veelgi vähendada. Inimestel pole tihti raha elektriarve maksmiseks.”

Terje Homutovi sõnul on aga kokkuhoiumeetmed rikkad kreeklased täiesti puutumata jätnud, sest nemad on oma raha Kreekast lihtsalt välja viinud. “Kõige teravamalt torkab kriis silma sotsiaalhoolekandes, tervishoius ning hariduses,” jätkas ta. “Haiglatel ei jätku raha ravimite ostmiseks, talvel olid paljud kodud ja koolid kütmata, sest nii linnal kui ka eraisikutel polnud raha petrooleumi ostmiseks.”

Lõhestas peresid

Kirjeldades Kreekas pühapäeval toimunud rahvahääletust, ütles Homutov, et sageli tekitas see erimeelsusi isegi lähisugulaste seas. “Rahvahääletusele eelnenud õhtul käisime sõpradel külas, kus pereema lubas hääletada “ei”, pereisa aga “jah”,” märkis ta. “Pühapäeval, rahvahääletuse päeval kostus aga läbi köögi akna naabrinaise vihane hääl, kes kurjustas oma emaga, kes oli andnud jah-hääle. Naabrinaise sõnul oli “ei” ainuõige valik, sest tema lihtsalt enam ei jaksavat.”

Kui rahvahääletuse tulemus – selge “ei” rahvusvaheliste võlausaldajate nõudmistele – oli pühapäeva hilisõhtul selgunud, kogunesid valitsuse pooldajad Syntagmale (väljak Ateena kesklinnas, mis asub parlamendihoone ees – toim). “Enamik kokkutulnutest olid noored, kellele meeldis välisajakirjanikele kaadrisse pugeda ja valju häälega “oxi” (kr k “ei”) hüüda. Eriti agarad ronisid isegi purskkaevu äärele ja hõiskasid kooris kasinusmeetmete-vastaseid loosungeid,” iseloomustas Ateenas töötav Terje Homutov toimunut.

Nagu muinasjutt

Just selliste sõnadega kirjeldas Terje Homutov Kreeka rahvahääletusele eelnenud reedest päeva, mil poliitiline agitatsioon oli veel viimast päeva lubatud. Ateena kesklinna tähtsamad piirkonnad olid sel päeval hõivanud nii valitsuse pooldajad kui vastased.

“Olukord meenutas muinasjuttu, kus teeristil olles tuleb teha raske valik,” meenutas Homutov nähtut. “Vasakule keerates valid “jah”, valid küll uued kärped ja ränga aja, kuid see-eest valid euro ja Euroopa. Paremale liikudes valid aga “ei”, mis tähendab, et ees on küll raske ja tundmatu tee, kuid see tee võib viia uute võimaluste ning uue arengu juurde.”

Mis saab aga pärast ei- sõna, seda ei tea Terje Homutovi sõnul Kreekas praegu mitte keegi. “Inimesed on üheaegselt nii hirmul kui ka arvamusel, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus,” märkis ta ja lisas: “Ühes olid aga nii “ei” kui ka “jah” pooldajad üksmeelel – mõlemad väitsid, et valik tuleb teha oma laste tuleviku nimel.”

Kirjeldades rahvahääletuse tagajärjel lõhenenud Kreeka ühiskonna osapooli, märkis Homutov, et inimesed, kes nõudsid võlausaldajate nõudmiste vastuvõtmist ja pooldasid suuremaid kokkuhoiumeetmeid, olid reeglina nagu korrektsemalt riides. “Jah- pooldajad kogunesid Kallimarmaro staadioni (seal peeti 1896. aastal esimesed kaasaegsed olümpiamängud – toim) ette ja lehvitasid Euroopa Liidu ja Kreeka lippe,” ütles ta. “Mehed kandsid triiksärke ja viigipükse, naistel olid aga seljas nägusad kostüümid. Tundus, et tegemist on inimestega, kel võiks pankades nii mõnigi kopsakam summa hoiul olla.”

Mis puudutab aga rahvahääletusel võitjaks tulnud ei- ütlejaid, siis nende kogunemisel Ateena kesklinna Syntagma väljakul olevat kõikjal tunda olnud suvlaki lõhna. “Suvlaki on kreeklaste grill-lihavarras. Seepärast võibki öelda, et tegu oli tõelise rahvakogunemisega, mille osaks on alati grill-liha, loosungid ja muusika,” lausus Homutov.

Lõpetuseks ütles Terje Homutov, et pärast rahvahääletust on Kreeka valitsusel nüüd tihe aeg, sest paika tuleb panna edasised tegevussuunad. Tema sõnul on poliitikud igatahes lubanud, et jätkavad laenuandjatega läbirääkimisi, milles kindlasti arvestatakse kreeka rahva tahtega. See tähendab, et Kreeka praegune valitsus pole Euroopa Liitu veel hüljanud ja loodab kriisi ületamise ajaks endale lihtsalt soodsamaid tingimusi välja kaubelda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 637 korda, sh täna 1)