VÕIDUJOOVASTUS: See pilt juubeldavatest noortest on tehtud Ateena kesklinnas Syntagma väljakul kohe pärast rahvahääletuse tulemuse avalikustamist. Emotsioonidetuhinas ei mõtle veel vist keegi, et homme saabub tavaline hall argipäev. Foto: Terje Homutov
Enam kui kümme aastat Kreekas õppinud ja töötanud saarlanna Terje Homutov arvab, et sellisel kujul, nagu neilt praegu oodatakse, ei suuda kreeklased oma hiigelvõlga kunagi tasuda. Sellega on ka seletatav, miks üleeilsel rahvahääletusel anti võlausaldajate nõudmisele kindel EI.
“Kasinusmeetmed pole olnud jätkusuutlikud ja on tõuganud riigi veelgi sügavamasse kriisi,” iseloomustas Homutov Kreekas toimunud sündmusi. “Noortest on pea iga teine töötu, seepärast ei olegi harv olukord, kus terve pere elab kas vanaema või vanaisa pensionist. Pensione on aga viimasel ajal juba kärbitud pea kolmandiku võrra ja võlausaldajate nõudmisel tuleks neid veelgi vähendada. Inimestel pole tihti raha elektriarve maksmiseks.”
Terje Homutovi sõnul on aga kokkuhoiumeetmed rikkad kreeklased täiesti puutumata jätnud, sest nemad on oma raha Kreekast lihtsalt välja viinud. “Kõige teravamalt torkab kriis silma sotsiaalhoolekandes, tervishoius ning hariduses,” jätkas ta. “Haiglatel ei jätku raha ravimite ostmiseks, talvel olid paljud kodud ja koolid kütmata, sest nii linnal kui ka eraisikutel polnud raha petrooleumi ostmiseks.”
Lõhestas peresid
Kirjeldades Kreekas pühapäeval toimunud rahvahääletust, ütles Homutov, et sageli tekitas see erimeelsusi isegi lähisugulaste seas. “Rahvahääletusele eelnenud õhtul käisime sõpradel külas, kus pereema lubas hääletada “ei”, pereisa aga “jah”,” märkis ta. “Pühapäeval, rahvahääletuse päeval kostus aga läbi köögi akna naabrinaise vihane hääl, kes kurjustas oma emaga, kes oli andnud jah-hääle. Naabrinaise sõnul oli “ei” ainuõige valik, sest tema lihtsalt enam ei jaksavat.”
Kui rahvahääletuse tulemus – selge “ei” rahvusvaheliste võlausaldajate nõudmistele – oli pühapäeva hilisõhtul selgunud, kogunesid valitsuse pooldajad Syntagmale (väljak Ateena kesklinnas, mis asub parlamendihoone ees – toim). “Enamik kokkutulnutest olid noored, kellele meeldis välisajakirjanikele kaadrisse pugeda ja valju häälega “oxi” (kr k “ei”) hüüda. Eriti agarad ronisid isegi purskkaevu äärele ja hõiskasid kooris kasinusmeetmete-vastaseid loosungeid,” iseloomustas Ateenas töötav Terje Homutov toimunut.
Nagu muinasjutt
Just selliste sõnadega kirjeldas Terje Homutov Kreeka rahvahääletusele eelnenud reedest päeva, mil poliitiline agitatsioon oli veel viimast päeva lubatud. Ateena kesklinna tähtsamad piirkonnad olid sel päeval hõivanud nii valitsuse pooldajad kui vastased.
“Olukord meenutas muinasjuttu, kus teeristil olles tuleb teha raske valik,” meenutas Homutov nähtut. “Vasakule keerates valid “jah”, valid küll uued kärped ja ränga aja, kuid see-eest valid euro ja Euroopa. Paremale liikudes valid aga “ei”, mis tähendab, et ees on küll raske ja tundmatu tee, kuid see tee võib viia uute võimaluste ning uue arengu juurde.”
Mis saab aga pärast ei- sõna, seda ei tea Terje Homutovi sõnul Kreekas praegu mitte keegi. “Inimesed on üheaegselt nii hirmul kui ka arvamusel, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus,” märkis ta ja lisas: “Ühes olid aga nii “ei” kui ka “jah” pooldajad üksmeelel – mõlemad väitsid, et valik tuleb teha oma laste tuleviku nimel.”
Kirjeldades rahvahääletuse tagajärjel lõhenenud Kreeka ühiskonna osapooli, märkis Homutov, et inimesed, kes nõudsid võlausaldajate nõudmiste vastuvõtmist ja pooldasid suuremaid kokkuhoiumeetmeid, olid reeglina nagu korrektsemalt riides. “Jah- pooldajad kogunesid Kallimarmaro staadioni (seal peeti 1896. aastal esimesed kaasaegsed olümpiamängud – toim) ette ja lehvitasid Euroopa Liidu ja Kreeka lippe,” ütles ta. “Mehed kandsid triiksärke ja viigipükse, naistel olid aga seljas nägusad kostüümid. Tundus, et tegemist on inimestega, kel võiks pankades nii mõnigi kopsakam summa hoiul olla.”
Mis puudutab aga rahvahääletusel võitjaks tulnud ei- ütlejaid, siis nende kogunemisel Ateena kesklinna Syntagma väljakul olevat kõikjal tunda olnud suvlaki lõhna. “Suvlaki on kreeklaste grill-lihavarras. Seepärast võibki öelda, et tegu oli tõelise rahvakogunemisega, mille osaks on alati grill-liha, loosungid ja muusika,” lausus Homutov.
Lõpetuseks ütles Terje Homutov, et pärast rahvahääletust on Kreeka valitsusel nüüd tihe aeg, sest paika tuleb panna edasised tegevussuunad. Tema sõnul on poliitikud igatahes lubanud, et jätkavad laenuandjatega läbirääkimisi, milles kindlasti arvestatakse kreeka rahva tahtega. See tähendab, et Kreeka praegune valitsus pole Euroopa Liitu veel hüljanud ja loodab kriisi ületamise ajaks endale lihtsalt soodsamaid tingimusi välja kaubelda.
Loading ...
praalige ja lällake ikka edasi,täiega!
..nüüd on siis näha need EL-i võlud ja valud.On iga seal oleva riigi elu peeesse keeranud.Jah küll saksad oskavad oma rahakoti alal hoida aga mis rahvast saab,seda ei huvita keegi.Nüüd veel viiimane asi ,mida tehakse vaja mustanahaline rass ka sisse tuua.NO IKKA TÄIELIK KOMPOTT !
Aru ma ei saa,miks üritatakse kogu aeg meie rahvas kellegile “maha partseldada”.Kuidas saavad mõned teised riigid elada rahus omaette,Rootsi jne.Ikka müüakse maha oma rahva iseotsustamise õigused…..miks,kellele on see kasulik?Miks ei arvestata kunagija mitte milleski oma rahva tahtega ,miks me oleme oma riigile kasulikud ainult maksumaksjatena ja “sakste”ülalpidajad,ainult selleks on meid vaja.Kogu aeg öeldakse,et oleme väike riik aga milleks siis on vaja riigikokku rahva rahakotile nii palju lihtsalt istujaid.Midagi mõistlikku nad seal ju ei tee,ja seadused võetakse vastu sellised,mis on neile vajalikud ja kasulikud.MIKS MAKSTAKSE N.N.PAGULASELE KUUS ROHKEM (1000)EUROT RAHA,KUI SAAB EESTI RIIGI INIMENE.ELAGU KA 300-400-GA NAGU OMA RIIGI RAHVAS PEAB HAKKAMA SAAMA.SEE ON TÄIELIK ÜLEKOHUS OMA RAHVA VASTU JA OMA RAHVA MÕNITAMINE.SIIS VAATAME,KAS TAHETAKSE VEEL TULLA HEAD ELU OTSIMA?Aga kuidas ütleb seadus,…VALITSUS ON RAHVA TEENIMISEKS,mitte vastupidi nagu meil on.Kui vaadata kogu maailmas toimuvat,see on ju täielik KAOS!KUIDAS NEID KONTROLLITAKSE,KES ON TERRORIST,KES POLE?Kunagi kui omad vitsad peksavad siis jällegi süüdlasi ju meie riigis pole,keda karistada,….nagu koguaeg elu näitab!
Ma ei mäleta peast, kes kirjeldas selle Kreeka jama tagamaid enamvähem nii:
Kreeklane astus kõrtsi, kus kõrtsmikeks olid sakslane ja prantslane. Kreeklane tellis esimese klaasitäie. Pranslane ja sakslane valasid välja. Teise, kolmanda… kreeklane oli lõpuks täiesti kapsas ja arusaadavalt ei tohtinuks purupurjus inimest baarmanid enam teenidada aga sakslane ja prantslane valasid kreeklasele muudkui juurde. Teised kõrtsus olijad hakkasid selle asja peale juba natuke viltu vaatama ja siis kõrtsmikud tegid natuke kurja nägu ka: ”Püüa ikka natuke kainemaks ka saada – napsu eest pead ju millalgi maksma ka hakkama.” ”Pole probleem, mul tuleb homme penss üle ja ülehomme lähen tööle ka aga täna vala veel paar klaasi – ega siis haige peaga saa tööle minna!” Ja valati jätkuks, peaparanduseks ja tugev reispass ka koduteele kaasa.
Järgmine päev oli aga kreeklane jälle kõrtsus ja nõudis napsu, kas kompensatsiooniks, et kõrtsmikud tal pea haigeks tegid või vähemalt võlgu. Nii kõrtsmikud, kui ka teised baarikunded tõstsid natuke pead, et mees, maksa esmalt vanad võlad ära ja siis …
”Mida?! Esiteks, pole ma võlgu üldse võtnud. Teiseks, ma maksin kõik võlad juba ammu ära. Kolmandaks tahan võlalimiidile lisa saada!”
Ma ei mäleta, kes kirjeldas Eesti Euroliitu ja €uroliitu astumist nii:
Euroopas oli suur pidu. Punane kalamari kuhjades ja napsu voolas ojadena — kõva prassimine käis. Eesti tahtis ka peole minna. ”Tule! Tule! Aga arvesta, et meil on riietusetikett, uuril peab olema kuldkett ja ainult üks osuti, tegelpung vaevu kinni minema, riist ei tohi olla pikem kui banana ja veel 65+23 tingimust…” Eestlane pingutas ja pingutas ja saigi peouksest sisse — täpselt selleks asjaks, kui pidu hakkas lõppema ja läks peo eest arvete maksmiseks.
Küll on aga Saarte Hääles ilusasti dokumenteeritud, kes ütles:
et niikuinii parseldatakse ühinemise korral kõik raha Kreekasse. Jutt küll hoopis teisest ühinemisest aga kaua võib joodikut kange alkoholiga ravida?! (Joodiku all ei mõtle ma mitte kreeklast, vaid Kreekat)