BUSSIGA KOJU: Mõnda aega Pihtlas elanud Anni Murd registreeris end tänavu kevadel ametlikult Pihtla valla elanikuks. Foto: Raul Vinni
Tänavuse esimese poolaasta jooksul on Saare maakonna elanikkond vähenenud 127 inimese võrra – negatiivsed olid nii iive kui rändesaldo. Üsna sama seis oli mullu samal ajal.
Viimase aasta jooksul vähenes maakonna rahvastik aga koguni 307 inimese võrra, tõdes Saare maavalitsuse nõunik-perekonnaseisuametnik Avo Levisto. “Tundub, et ka sel aastal ei ole midagi oluliselt paremat oodata,” arvas ta. “Nagu ei ole positiivseid muutusi ka sündivuses, pigem vastupidi.”
Selle aasta juunis kahanes maakonna elanike arv 28 inimese võrra, negatiivsed olid seejuures nii loomulik iive kui rändesaldo. Esimene neist oli miinuses üheksaga, teine 19-ga. Juunis registreeriti maakonnas 23 sündi ja 32 surma.
Maakonda asus elama 42 uut elanikku ja elukoha aadress väljapoole Saare maakonda registreeriti rahvastikuregistris 61 endisel maakonna elanikul.
Esimese poolaasta jooksul on maakonna elanikkond vähenenud Avo Levisto sõnutsi ühtekokku 127 inimese võrra. Seda võrdselt nii negatiivse loomuliku iibe (-63) kui negatiivse rändesaldo (-64) arvel.
Suurimad elanike kaotajad on olnud Kuressaare linn (-44) ja Lääne-Saare vald (-40). Poole aasta jooksul on aga elanikkond suurenenud neljas vallas. “Neist kõige enam Pihtla vallas,” tunnistas Levisto. Pihtla valda lisandus kümme inimest.
Kõigis neis paigus on Avo Levisto hinnangul rahvastiku muutumine olulises sõltuvuses rändest. “Linna elanikkond väheneb püsivalt väljarände tõttu väljapoole maakonda – põhiliselt Tallinna ja selle ümbrusesse –, kuigi maakonnasisene ränne on linna jaoks positiivne,” märkis Levisto. Maakonna valdadest on linna asunud elama 29 inimest rohkem kui linnast maale kolinuid, arvud olid seejuures vastavalt 119 ja 90.
Lisaks on linnas sel aastal märgatav negatiivne loomulik iive – see on 20 lapsega miinuses, on 60 sündi ja 80 surma.
Lääne-Saare valla elanikkond on vähenenud negatiivse rändesaldo tõttu. Loomulik iive on seal nullis: olnud on 38 sündi ja 38 surma. “Kusjuures oluline osa on maakonnasisesel rändel linna ja teistesse valdadesse, sinna on kuue kuuga lahkunud 91 inimest. Sealt tulnuid on 60,” lahkas Levisto muutusi rahvastikus. Pihtla valla maakonnasisene rändesaldo on seevastu tugevalt positiivne – see on plussis koguni 13-ga.
Sündide-surmade arv maakonnas on jäänud enam-vähem eelmise aasta tasemele. Sel aastal on olnud 146 sündi ja 209 surma. Iive on seega miinuses 63-ga. Eelmisel aastal oli esimesel poolaastal ilmavalgust näinud 151 last, surmasid oli samal ajal 222. Iibe mõttes tähendas see miinust 71 inimese võrra.
Samad sõnad võib maakonna perekonnaseisuametniku andmeil öelda ka rände kohta, kuigi nii maakonda sissetulijate kui väljaminejate arv on eelmise aastaga võrreldes veidi vähenenud. Sel aastal on seni olnud 254 tulijat ja 318 lahkujat ning “saldo” on seega miinuses 64-ga. Mullu olid samad näitajad tulijate osas 289 ja lahkujate osas 349 – “saldo” seega -60. Eelmise aasta samal perioodil vähenes maakonna elanikkond 131 võrra.
Loading ...
Täiesti loomulik reformierakondliku regionaalpoliitika resultaat. Pole inimesi pole probleeme. Kiidame selle eest ikka selle erakonna liikmeid ja valijaid. (eks oma panuse on andnud ka irl, aga nemad nüüd maaslamajaid ja mis me neist ikka torgime)
kui reformikad on rahva ära tassinud, laske siis kesikutel või sotsidel nad tagasi tuua. linnas küll reform opositsioonis ja sots võimul, aga ikka pannakse leelet.
Saareline eluviis on jõukohane vaid tugevatele. Nõrgad otsivad kergemat elu mujalt.
Pigem vastupidi! Tugevad on need noored lapsed, kes siit peale gümnaasiumi lõpetamist mandrile suunduvad algul õppima ja siis tööle. Mandril töötamine karastab, oskavad enda eest võidelda ning saavad suure kogemuse edaspidiseks eluks.
Kas siis tugevad on need, kes siin kaheksa tundi väikest palka teenivad ja siin emme issi juures elavad või need, kes mandril töötades suudavad omast sissetulekust korteri ja auto liisingut maksta ning ka väljamaal korra suvel puhata.
Naljaviluks küsisin korra oma tütrelt, et kas siia Saaremaale tagasi tulla ei taha ning tütre vastus oli järgmine:
kas sa tõesti tahaksid, et ma teie juurde uuesti elama tuleksin.
Noored on õppinud tänasel päeval tulevikku vaatama ja selle järgi oma elu sättima, et kui noorel praegu on mingi töö, siis kas tal on sellist tööd ka 10, 20, või 30 aasta pärast, siin puudub kindlus.
Muidugi töö pole ainus näitaja, sellele lisanduvad mandril veel palju muid hüvesid, mida siin paraku ei ole.
See, et noored peale gümnaasiumi mandrile lähevad ja sinna jäävad, ei näita küll miskit tugevust. Lihtsalt kergem ja mugavam elada.
Kes tagasi tuleb ja siin suudab hakkama saada ja ise ennast teostada (ise endale tööandja olla või ka uusi töökohti luua), vaat see on tugev inimene. Igaüks sellega hakkama ei saa, selge see. Kui elu eesmärk on vaid palgatöötajana hästi teenida, liisinguid maksta ja reisida, siis jah mandrile või Soome.
Kui Kuressaares jäi poole aastaga 44 in vähemaks, siis see teeb ca 20 tühjaks jäänud elamist. Ütleme, et pooled neist on amortiseerunud ning omakorda pool läheb asendamisele uuega, siis 10 on ikka kinnisvara turul pakkumise poolel lisaks.
Turundus suunatake Soome nii on elanikud rohkem…
Saaremaal oleb kõik korras, teenused, hinnad, suure pärane loodus jne… reklaam ja turundus kuju!!!
Eks vanasõna ütleb samuti “Seal on parem kus meid ei ole”Neid õnne otsijaid on alati olnud,Ma ei saa aru milles see reform süüdi Saaremaal-Kuressaares olid sotsid ja IRL valitsejad.Ei muutunud ju midagi,läks allamäge nii et kolises. Hansol ununes isegi ära ,et Tallinna tänaval pidi remont tulema.
need vastikud hoiakud ühiskonnas on reform toonud – tõusiklikkuse ja see edukuse valem, mis brändina edastatakse noortele – kui sa rikas ei ole, siis sa pole keegi;
oled ikka – INIMENE on kõige suurem väärtus !
Huvitav kui kaua veel vähenemine toimub või oleks rahvaarvule tõesti abi immigrantidest, et see nagu olekski plaan või ja paarikümne aasta pikkune plaan juba.
Väljaränne alles hakkab hoogu koguma, sest rahvas liigub sinna kus parem elujärg.
Praegune statistika on ekslik eelkõige sisserände poolest, mis ei ole tõene ning tõene pole ka väljaränne, sest paljud elavad juba ammu mujal aga on tänu praamisoodusele veel siia sisse kirjutatud.
Kui mandril elav kodanik ennast siia saarele kuhugi suvilasse sisse kirjutab, ei tähenda see seda, et siin pidevalt elatakse, jah maksud laekuvad kohalikule omavalitsusele, mille nimel ka moosimine käib.
Ma tahaksin teada, kas keegi on teinud ka sellist statistikat,et mitu töökohta on aastaga Saare maakonnas kadunud ja mitu juurde tulnud.Usun, et selle kivi all ongi peidus vähk.Häda ajab härja kaevu.Kui ikka tööd ei ole, ´aga tööealine oled, siis pole teha muud kui mine seda kaugemalt otsima.Mitte kõik pole võimelised kohe leidma tühja nishi,oma firmat looma ja sellega kasumit teenima, et toidaks end ja perekonna.
Alles siin karjuti, et UHKE EESTI ÜLE ! Mille üle me uhked peaksime olema?! Et riigi rahvaarv väheneb juba 25 aastat? Et praegu ca pooled lapsed (seda niigi väikese laste arvu juures) sünnivad Harjumaal (sh Tallinn)? Et üle 100 000 (valdavalt noore) inimese on riigist (suure tõenäosusega) jäädavalt lahkunud? Siiani pole ükski riigimees avalikult tunnistanud, et Eesti riigi ellujäämine sõltubki kümnetest tuhandetest põgenikest, sest pidevalt väheneva ja samas vananeva elanikkonnaga (vaesed) mikroriigid ei ole tegelikult kuigi jätkusuutlikud moodustised. Kogu Ida-Euroopa on hädas, probleemid on kõigil sarnased ja reaalelus midagi paremaks ei lähe.