Vähipüük alaku

Nagu igal aastal, tõttasid sajad maakonna vähipüügihuvilised ka tänavu 1. juuli varahommikul arvuti juurde või keskkonnaameti kontorisse, et endale kuni kolmeks ööks vähipüügiõigus taotleda. Paraku pidid mõnedki neist pettuma, sest elektroonilised load jagati loetud minutitega. Kauemaks ei jagunud ka avalduste põhjal kontorist paberkandjatel jagatud lube.

Nii tekib aga olukord, kus maaomanik peab aknast vaatama, kuidas arvutis toimetamise alal osavamad kaaskodanikud tema maad läbivast jõest vähke kotti topivad. Kas ei oleks õiglasem anda ka maaomanikule, kelle krunt jõe või kraaviga piirneb, kasvõi üks vähipüügiluba aastas? Vähipüügilubade müük enampakkumisel oksjoni korras vaevalt et lahendus oleks. Ilmselt kerkiksid seal hinnad nii kõrgele, et maainimene lube osta ei jõuaks. Hoopis veider on ametniku soovitus, et mingu saarlased siis mandrile vähki püüdma. Vajab ju edukas vähipüük eelnevaid teadmisi vähkide asurkonna olemasolust.

Katsuks asja sättida ikka nii, et seaduskuulekas maaomanik oma jõest ühe söögikorra jagu vähke kätte saaks. Seni on seadusemuudatused olnud paraku visad tulema. Eks aasta pärast näe, kas selles vallas on suudetud midagi ära teha või mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 204 korda, sh täna 1)