Ilusad suveilmad meelitavad inimesi õue aega veetma. Avalikus ruumis tuleb kehtivatele ühiselu reeglitele aga rohkem tähelepanu pöörata kui toas või koduhoovis. Mõne aasta eest jõustunud korrakaitseseadus kirjeldab osa neist üldistest põhimõtetest.
Teist ei tohi häirida ega ohtu seada
Palju on küsitud, mis on avalik koht. Lihtsamalt selgitades on see maa-ala, ehitis, ruum või osa sellest, samuti ühissõiduk, kus on õigus viibida kõigil.
Samas on avalikus kohas keelatud käituda teisi inimesi häirival või ohtu seadval viisil: teist inimest lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise inimese, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; teist inimest solvata, hirmutada või ähvardada;
· viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel inimesel koha sihipärast kasutamist;
. pakkuda inimest häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata;
· magada või telkida viisil, mis oluliselt häirib teisel inimesel koha sihipärast kasutamist;
· reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta, reostada veekogu või purskkaevu;
· viibida ilma omaniku või valdaja loata asjakohaselt tähistatud varisemisohtlikus või muus ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud juhul, kui sellises kohas viibitakse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Avalikus kohas on keelatud alkoholi või joovet tekitavate ainete tarbimine. See ei kehti aga näiteks toitlustus- ja majutusettevõtetes, avalikul üritustel või selle piiritletud aladel, kohaliku omavalitsuse poolt lubatud kohtades. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel on võimalus määrata piirkonnad, kus näiteks kultuurselt piknikut pidada ja seal teisi häirimata alkoholi tarvitada. Need kohad peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Samas on igal juhul keelatud alkoholitarvitamine ühissõidukipeatuses, ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaia-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ja hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele mõeldud avalikul kogunemisel.
Suvel sagenevad pöördumised politseisse seoses öörahu häirimisega. Ikka on keegi, kes oma mürarikka tegutsemisega naabrite unetunde röövib või oma peo meeleolukamaks muutmisel kasutatud maki helitugevust objektiivselt hinnata ei suuda.
Lähtugem kainest mõistusest ja empaatiast
Korrakaitseseadus sõnastab selgelt, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Mujal kui avalikus kohas on kell 22 kuni 6, puhkepäevale eelneval ööl kell 24 kuni 7 keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kohalikul omavalitsusel on võimalik kehtestada erandeid ja riiklikult kehtivad erandid ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit.
Küsimusi on tekitanud, kuidas hinnata kellegi tegevuse häirivust. Selge on see, et inimesed ja nende tunnetus häiriva osas on erinevad. Siinkohal lähtugem ennekõike kainest mõistusest ja empaatiast.
Ühiselu reeglistiku kujundab ennekõike kogukond tervikuna. Piirkonnas elavad inimesed peavad tekitama väärtused, millele rajaneb nende ühiselu reeglistik. Seadusele toetudes on seda lihtsam teha ja politsei saab olla siin nii nõuandja kui ka vajadusel reageeriv jõud. Avalikus ruumis reegleid rikkuval inimesel peab olema ebamugav erineda oma tegevusega üldisest elukorraldusest kogukonnas. Tõstatan lihtsalt küsimuse: kui aastaid koguneb kaupluse kõrvale pingile seltskond alkoholi tarvitama ja see riivab kohalikke elanikke, siis kuidas seda probleemi lahendada? Politseipatrulli kohalkäimine lahendab selle probleemi vaid korraks. Kogukondlik sekkumine on sellisel juhul kindlasti mõjusam. Elanike tähelepanekutest lähtuvalt peaks kohalik omavalitsus ja kauplus omavahel lahenduse leidma. On selleks siis teisi häirivatele alkoholitarvitajatele alkoholi müümise lõpetamine või sihtotstarvet mitte täitva pingi eemaldamine. Just nii talitaks tugev ja sidus kogukond.
Lõpetuseks tahan meelde tuletada, et avalikus kohas käitumise reeglid on üle Eesti kõikjal sarnased ja nende üldine eesmärk on hea ja turvalise ühiselu loomine. Saare- ja Hiiumaa on oma turvalisusega olnud Eestis esirinnas, kuid olen kindel, et saaksime oma elupaiga turvalisuse tõstmiseks nii mõndagi veel ära teha.
Lepime kokku, et kogukonnaliikmetena näitame ise eeskuju oma teisi arvestava käitumisega ja suure tõenäosusega nakatame sellega ka oma suvekülalisi ja probleemseid kohalikke. Nii anname panuse ka kogu riigi, miks mitte ka kogu maailma turvalisemaks paigaks muutmisse. Rahulikku suve!
Meelis Juhandi
Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem
Loading ...
Mujal maailmas on selleks ikka politsei, kes korda hoiab!
Korduvalt saksamaal käinuna ei ole seal kunagi öösel mingit lärmamist täheldanud aga selle asemel on linnades öösel pidevalt näha jalgsi patrullivad täisrelvastuses politseinike. Pole neist puudus ka päise päeva ajal. Oleneb kuhu on rõhk paigutatud, kas föönitamisele ja juhilubade kehtivuse kontrollile, või siis avaliku korra kaitsesse. Kui Kuressaares ka sellised kahe meetrised kapid ringi liiguksid nagu saksamaal, siis kaob korrarikkujatel juba igasugune mõte, mingit pättust korda saata, et mitte nendega tegemist teha.
Samas oli see vene aeg, mis oli, aga võmme kardeti!
Aga nüüd ……….
Kesklinnas on lõbustusasutused ja seal käib nädalavahetusel läbu. Mida siis oodata kui sajad inimesed on alkoholi tarvitanud ning ajud pisut pehmed? Samas vahest käib nendel kesklinna väliterassidel nädala keskel päise päeva ajal joomine ja kisa, enamuses turistid ja nendele ei saa politsei mitte midagi öelda kuna need terssid ei oe ju seaduse silmis avalik koht kus joomine keelatud. Kas see on hea eeskuju? Sellisel juhul tuleks lõbustusasutused üldse kinni panna. Mingit üleüldist õist lärmamist ju tegelikult muudes linnaosades pole? Ja need pingi peal isutvad ning poe juures passivad joodikud, keda nemadki niiväga siin kuressaares peksnud või tapnud on? Kuhu politsei nad kõik toimetama peaks või mida nendega tegema? Võtku siis Tartust eeskuju ja avage neile oma Pirogovi park kus nad saavad rahumeeli omakekskis juua ja laaberdada. Alkoholi liigtarbimine on Eestis üks suurimaid probleeme ja seda ei lahenda 2 meetriste hambuni relvastatud võmmidega. Inimesed leiavad ikka koha kus juua ja mõnele valvsale linnakodanikule närvidele käia. See oleks lihtsalt probleemi veeretamine ühest nurgast teise. Enne kui siin riigis ei tehta midagi alkoholi liigtarbimise probleemiga sotsiaaltöö tasemel ei ole muutusi tarvis oodata.
Minu arust on ju ühiskonnas paika pandud see, et vanemad kasvatavad ja õpetavad oma lapsi täisealiseks saamiseni ja on ka nende tegevusel kohustatud silma peal hoidma. Pärast suureks saamiks peaks igal täiemõistuslikul indiviidil olema piisavalt aru peas mõistmaks, et ära mahtuda siia väiksele eestimaale on vaja järgida teatud kooselureegleid ehk seaduseid. Sinu jutust loeb välja selle, et pärast emaüsast lahkumist peaks selle koha üle võtma politsei ja inimene ise oleks kui imbetsill, keda on vaja hällist hauani käekõrval talutada.
Tulles tagasi su kommi sisu juurde, siis oled sa kunagi kuskil öösel näinud põõsas föönitajaid? Tunned sa hetkel vajadust enda ümber igal sammul ümbritsemas lahingvalmiduses ”kappe”, mis kuulub just mõnevõrra ebaterve ja kirju seltskonnaga ühiskonnaelu juurde, mida õnneks siiani meie maale veel jõudnud ei ole. Soovid sa siis tõesti niiväga totalitaarset riiki, kus tänavail jälgib iga su sammu Galil automaadiga vennike ja kõne naise ja lapsega kuulab pealt keegi kolmas. Kindlasti mitte, ma pakun!
Oh Teid kartlikke! Mida Teil kardate kui Te korda ei riku. Mitte keegi ei nuhi kellegi järgi, vaid korravalvurid on mujal maailmas suht nähtavad, ning see takistab igasugust lärmamist ja muude lolluste tegemist juba eos! Paistab, et kui meie noor välja lastakse oma turvalisest issi, emme poolt turvatud kodukesest, siis välja saades hakkab seesama noor kargama kui ozooni mürgituse saanud.
Kui need meie liigtarbijad sama moodi väljamaal tarbiksid istuksid nad kohe kinnimajas, aga näe, meil las joovad ning lärmaku, siis parandagu ühiskond oma rämps ise, kas pole absurd!
Vanasti anti sellise räuskamise eest 15 päeva aresti ja pandi tänavaid luuaga pühkima, ehk peaks ka praegused arestikambrid kasutusele võtma, kui vaid politseinikke oleks.
Pärnu Grillfestivalil oli politsei suisa päise päeva ajal patrullimas ja kedagi pole see seganud aga selline patrullimine segab kindlasti ainult mõnda üksikut räuskajat kellele see asi ei meeldi ja kes ka siin ennast nii häiritult tunneb.
No Kuressaares ei ole küll mingisugust probleemi segi joonud inimestega. Kui nad veidi lärmavad öösel kesklinnas, kuidas see probleem on? Ei lõhuta, ei peksta ega röövita inimesi. Ja kui kesklinna elanikke häirib lärm, siis see käibki linna südames elamisega kokku. Nii on igas linnas üle maailma.