RMK kaalub jahirentnikele kahjunõude esitamist (5)

Seoses suurulukite tekitatud kahjudega kaalub RMK Saaremaa metskond esmakordselt jahirentnikele kahjunõude esitamist.

RMK Saaremaa metskonna metsaülema Marko Trave sõnul on sel aastal Saaremaal lumevaese talve tõttu metsakahjustusi tavapärasest rohkem. Kaavi, Üru ja Metsküla jahipiirkonnas on hirved oluliselt kahjustanud 2014. aasta kevadel rajatud männikultuure umbes 6 ha ulatuses, kus metsakultuurid tuleb uuesti rajada.

Istutamisel pannakse maha 3500 mändi hektari kohta ja kahjustust loetakse oluliseks, kui männitaimede arv on kahanenud vähem kui 1500 puule hektari kohta. Lisaks hirvekahjustustele leidub männinoorendikes ka ulatuslikke põdrakahjustusi, mille hindamine pole aga veel lõppenud.

Marko Trave sõnul on Üru jahimehed kahjustatud alale uued taimed istutanud, sama on lubanud teha ka Kaavi ja Metsküla jahimehed. Kahjunõude suurus sõltub sellest, kas metsa taastamiseks on vaja uus pind ette valmistada või piirdub asi taimede soetamise ja istutamisega. Kui maapind on vaja traktoriga ette valmistada ja RMK ise istutab, siis kulub hektari kohta umbes 1000 eurot. 400 euroga hektari kohta pääseb juhul, kui jahimehed on nõus ise istutama ja maad pole vaja korrastada.

Kaavi rendijahipiirkonnas tegutseva Mõntu jahiseltsi juhatuse esimehe Priit Karu sõnul plaanib jahiselts kahjustada saanud 1,8 ha suurusele alale ise taimed istutada, kuid taimede eest tuleb jahiseltsi liikmetel ikkagi tasuda kokku 700–800 eurot. Kuidas raha liikmetelt kätte saadakse, pole Karu sõnul veel kokku lepitud.

“See on veel üldkoosolekul arutamata ja mõnele võib see nõue tulla suure üllatusena,” rääkis Karu, kelle sõnul on harrastajatele, nagu enamik jahimehi seda on, iga üleliigselt väljakäidud euro liiast. Kui kõik jahiseltsi liikmed raha anda ei soovi, siis tuleb nõude hüvitamiseks leida mingi muu tee – näiteks hakata ulukiliha müüma.

Priit Karu sõnul on Mõntu jahiselts küttimislimiidi ületanud, lastes nõutud 21 hirve asemel 35 hirve.

Karu kinnitas, et eraisikutelt Mõntu jahiseltsile ametlikke kahjunõudeid laekunud pole. Samas tõdes ta metsaomanikuna, et viimastel aastatel on ulukikahjustused Kaavi kandis jälle märgatavaks muutunud.

Suurulukite kahjustuste tõttu möödunud sügisel odrapõllul kümneid tonne vilja kaotanud Orissaare talunik Aare Aljas oli esimene saarlane, kes uuele jahiseadusele toetudes nõudis jahiseltsilt ulukikahjustuse eest hüvitist, kuid pole seda siiani saanud. “Eelmise aasta nõuet keelduti mulle maksmast ja praegu ei ole mul olnud viitsimist ega aega sellega rohkem tegeleda,” ütles Aljas, kelle sõnul on jahimehed andnud talle suusõnalise lubaduse põllul silm peal hoida.

Möödunud suve lõpus ja sügise alguses sõid ja trampisid metssead ja hirved Aljase 36 hektari suurusel odrapõllul ära üle poole saagist, mistõttu läks kaotsi rohkem kui 50 tonni vilja ja tekitati 7836 euro suurune kahju. Kuna maaomanikul ja jahiseltsil puudub kahjude hüvitamise leping, pidanuks jahiselts teatise alusel hüvitama talunikule kahju hektari kohta kuni 100 eurot ehk kokku 3600 eurot.

Seoses metsakahjude suurenemisega tegi RMK eelmisel nädalal Saaremaa jahindusnõukogule ettepaneku tõsta võrreldes jahiseltside ettepanekuga põdra minimaalset laskelimiiti 20 isendi võrra (367) ja hirve minimaalset laskelimiiti 32 isendi võrra (592).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 903 korda, sh täna 1)