Minister Aas: ühinemisest ei pääse (28)

TEOREETIK JA PRAKTIK: Minister Arto Aas veab suurejoonelist Eesti haldusreformi veel paberil. Koit Keldril on aga olemas täiesti praktiline kogemus Lääne-Saare valla loomisest, mille koordinaator ta oli. Foto: Raul Vinni

TEOREETIK JA PRAKTIK: Minister Arto Aas veab suurejoonelist Eesti haldusreformi veel paberil. Koit Keldril on aga olemas täiesti praktiline kogemus Lääne-Saare valla loomisest, mille koordinaator ta oli. Foto: Raul Vinni

Juhul, kui väikesed omavalitsused ei soovi 2017. aastal toimuvateks valimisteks ühineda vabatahtlikult, teeb selle ära riik. Lõpptulemusena peaks omavalitsusi alles jääma praegusest kolm korda vähem.

Suvesaarlasest riigihalduse minister Arto Aas kinnitas esmaspäeval Kuressaares viibides Saarte Häälele, et 20 aastat toiminud omavalitsuste süsteem ei ole enam jätkusuutlik ja ümberkorraldused tuleb ära teha igal juhul.

Valitsus pooldab loomulikult, et omavalitsused teeksid ühinemisotsuse ise. Vabatahtliku ühinemise hoogustamiseks peaks riigi rahaline toetus sügisest kahekordistuma.

Ministri sõnul on ühinemisel peamine kriteerium omavalitsuse elanike arv. Aasa sõnutsi on erinevad uuringud välja pakkunud, et see võiks olla 4500–5000 inimest omavalitsuse kohta. Saaremaal vastaks sellele kriteeriumile maaomavalitsustest ainult Lääne-Saare vald. Saaremaa kohta ütles minister, et saareline asend loob oma võimaluse.

“Praeguses plaanis ei hakka ütlema, et te ei tohi teha Saaremaale ühte valda,” sõnas Aas. “Kui kohapealsed inimesed siin arvavad, et see on hea mõte, siis jumala pärast tehke ära.”

“Üldiselt on meil Eestis väga hajali asustus, peame vaatama, et omavalitsused ei läheks geograafiliselt liiga suureks,” arutles minister ja lisas, et kindlasti tuleb lisaks igasugustele arvnäitajatele hinnata ka omavalitsuse võimekust, pädevust ja teenuste kvaliteeti.

Arto Aasa sõnul peaks vabatahtlike ühinemiste voor 2017. a valimisteks läbi olema ja valitsus võtab siis juhtimise enda kätte. “Kuskile peame me joone tõmbama ja ütlema, et nüüd on tõepoolest see hetk, kus valitsus peab sekkuma,” selgitas Aas.

“See on kindlasti keeruline ega pruugi meeldida ühelegi osapoolele. Ei liidetavale ega sellele, kellega liidetakse. Ega seal häid vastuseid ole, see on keeruline reform,” ei hakanud minister salgama.


Vallajuhtidele hüvitis priskemaks

Minister Arto Aas selgitas pikemalt ka seda, kuidas töö kaotavate vallajuhtide hirme leevendada. “Praegu on väga tõsiselt laual ettepanek, et nendele vallavanematele ja volikogu esimeestele, kes kaotavad töö, makstakse senisest suurem hüvitis. Praegu on see kuue kuu palk, me tõstaksime selle ühe aasta peale. Eelkõige siis nende puhul, kes on vallajuhid olnud pikka aega. Seal peab vahest erisusi tegema. Võib-olla neile, kes on olnud juht aasta-kaks, makstakse jätkuvalt poole aasta palk. Aga neile, kes on olnud ametis üle ühe valimistsükli, makstakse aastapalk.

Loodetavasti võtab see teatud pingeid maha. Soomlased näiteks maksid oma haldusreformi käigus viie aasta palga nii valla juhtidele kui ka ametnikele. Tundub, et see on meie kontekstis natuke liiga palju. Meil ei ole selle jaoks lihtsalt raha ja natuke läheks vint üle. See paneks kahtlema, et äkki vallajuhid tahavad liitumist viie aasta palga pärast. Aasta raha on selline päris hea kompromiss. Nad on selle ära teeninud ja meie saame oma reformiga edasi minna.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 509 korda, sh täna 1)