Volare vraki ohutuks muutmine pole raske töö (6)

OHTLIK OBJEKT: Läinud aasta suvel tõi Volare olukorra avalikkuse ette Saarte Hääl ning pärast seda tehtud uuring näitas, et vrakk on keskkonnaohtlik objekt. Foto: Raul Vinni

OHTLIK OBJEKT: Läinud aasta suvel tõi Volare olukorra avalikkuse ette Saarte Hääl ning pärast seda tehtud uuring näitas, et vrakk on keskkonnaohtlik objekt. Foto: Raul Vinni

Saaremaal Sõrve poolsaare juures Kaugatoma lahes madalikul lebava Kreeka laeva Volare keskkonnaohtliku vrakiga hakkab ilmselt tegelema Tuukritööde OÜ, otsustas riigihangete vaidluskomisjon teisipäeval.

Tuukritööde OÜ juht Kaido Peremees ütles BNS-ile, et sobiva ilma korral saab kahemeetrise veekihi all lebava Volare vraki ohutuks muuta 20–30 päevaga. Tema sõnul paneb ettevõte selleks tööks kokku eraldi meeskonna, sest aastas enamiku ajast tööta seisvat võimekust ei saa firma endale lubada. Eritehnikast kasutab Tuukritööde OÜ tööplatvorme, pargast ja puksiirlaevu.

“See pole meie firma jaoks eriti raske töö. Vrakk on madalas vees, ainuke asi, mis selle töö keeruliseks teeb, on logistika ja asukoht,” rääkis Peremees. “Loomulikult on tarvis ka tuulevaikset ilma.”

Volare vrakki soovisid keskkonnaohutuks muuta Tuukritööde OÜ ja ühispakkumuse teinud Insenerehituse AS ja Kolm Polti OÜ, kes vaidlustas Tuukritööde OÜ võidu. Vaidluskomisjon eelistas siiski Tuukritööde OÜ-d, kuid ligi 200 000 eurot maksvast tööst ilma jäänud ühispakkujatel on võimalus see otsus kümne päeva jooksul kohtus vaidlustada.

Mullu otsustas keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu toetada Natura ala mõjupiirkonnas asuva Volare vraki ohutuks muutmist 207 815 euroga. Vrakist tuleb eemaldada kütusetank, torustik ja kraanide süsteem ning puhastada masinaruumialune osa õlist ja raskest kütteõlist.

Läinud aasta suvel tõi Volare olukorra avalikkuse ette Saarte Hääl ning pärast seda tehtud ja 39 000 eurot maksma läinud keskkonnaohtlikkuse uuring näitas, et vrakk on keskkonnaohtlik objekt. Selle ümbruses olevad põhjasetted on reostunud raskemetallide jääkide ja naftasaadustega ning rannalt leitud reostus pärineb samuti vrakilt.

Vrakil on puudu parempoolne kütusetank ja vasakpoolses kütusetankis on 5–10 sentimeetri paksune kiht kütust. Vraki korpuses on läbivad praod ja vasak parras on sisse vajunud ning seetõttu ei saa vrakki ühes tükis merest välja vedada.

Vrakk on peremeheta vara, mistõttu on seda ebaseaduslikult lammutatud ning vrakist on saanud naftareostuse allikas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 681 korda, sh täna 1)