Murikas taastatud tõrvaahi töötas viimati 1930ndail (VIDEO)

AEGADE ÜHENDAJA: Kui viimati Tuhkana-Ranna talu tõrvaahjus tõrva aeti, aitas peremeest hilisem talu perenaine  Härta Ollerma (vasakul). Tema kõrval seisab Svetlana Raudsepp. Foto: Irina Mägi

AEGADE ÜHENDAJA: Kui viimati Tuhkana-Ranna talu tõrvaahjus tõrva aeti, aitas peremeest hilisem talu perenaine Härta Ollerma (vasakul). Tema kõrval seisab Svetlana Raudsepp. Foto: Irina Mägi

Eelmisel reedel avati Leisi vallas Murika külas Tuhkana-Ranna talu tõrvaahi.

Tuhkana Tõrs MTÜ eesmärk oli taastada pärandkultuuri objekt, et tutvustada kogukonnale ja teistele huvilistele 19. sajandi lõpust pärineva tõrvaahju taastamise protsessi ja lõpptulemusena ka tõrvaajamist. Selleks tehti MTÜ kodulehele mitmeid sissekandeid, kus on põgusalt kirjeldatud tööde käiku ja tõrvaahju ajalugu.

Tuhkana Tõrre juhataja Svetlana Raudsepp ütles Saarte Häälele, et on lõpptulemusega rohkem kui rahul. Hea lõpptulemuse tagas tema sõnul nii kohaliku ettevõtte OÜ Riverton Ehitus kui ka Tuhkana Tõrs MTÜ pühendumine ja suur huvi.

Ehitajad uurisid tõrvaahju taastamise nüansside kohta internetist ja käisid ka tutvumas Võhma külas oleva tõrvaahjuga, lisas Raudsepp.

Millal taastatud ahjus esimest korda tõrva aetakse, ei osanud Raudsepp veel täpselt öelda. “See võib jääda hilissügisesse või pigem järgmisse aastasse,” arvas ta.

Raudsepp selgitas, et tõrvaajamiseks vajalike kuivanud männikändude leidmine, nende tükeldamine ja ahju täitmine on tükk tööd.

“See ei ole projektis ka eesmärgiks olnud, et peaks tohutult hakkama seda tõrva ajama,” selgitas Svetlana Raudsepp ja lisas: “Juba see oleks suur asi, kui saaks ühe partii kätte.”

Viimati kasutas Tuhkana-Ranna talu tõrvaahju aktiivselt Svetlana Raudsepa vanaisa Jaan Raudsepp 1930. aastatel. Teda aitasid selle töö juures lastena ka Tuhkana-Ranna talu hilisem perenaine Härta Ollerma ja tema õde.

Toona kasutati ahju tõrvaajamiseks kord aastas kevadisel ajal. Saadud tõrv vahetati vilja vastu, teadis Svetlana Raudsepp rääkida. “Küllap leiaks praegugi tahtjaid, aga ei ole sellele otseselt mõelnud,” lisas ta.

Tõrvaahju taastamisega alustati eelmise aasta detsembris. Kõigepealt ehitati varikatus, et oleks mõnusam tööd teha, siis asuti juba ahju enda kallale.

Raudsepa sõnul oli ahi osaliselt sissevajunud. Ahju ümber olevad muldkehaga kaetud vallid olid aga säilinud. Nüüd on ahi valmis ja selle juurest võib leida ka infotahvli.

Projekti toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Kodanikuühiskonna sihtkapital ja siseministeerium.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 400 korda, sh täna 1)