AVIESI PANKROTIOHT: mis saab pealinna lendudest? (2)

LENNUD JÄTKUVAD: Kui peaks juhtuma, et pankrot siiski välja kuulutatakse, toimuvad lennud saarte ja mandri vahel edasi. “Lühemas perspektiivis tasub ettevõtmine ennast ära,” kinnitas ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi. Foto: Tambet Allik

LENNUD JÄTKUVAD: Kui peaks juhtuma, et pankrot siiski välja kuulutatakse, toimuvad lennud saarte ja mandri vahel edasi. “Lühemas perspektiivis tasub ettevõtmine ennast ära,” kinnitas ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi. Foto: Raul Vinni

Pärast jaanipühasid välja kuulutatava kohtuotsuse valguses võib küsida, mis saab Aviesi pankroti korral mandri ja saarte vahelisest lennuühendusest pikemas perspektiivis.

Harju maakohtus arutati sel nädalal regionaalse lennufirma Avies AS-i pankroti väljakuulutamist. Pankrotti nõuavad kaks Aviesi Rootsi äripartnerit Swedewings AB ja Bromma Air Maintenance AB. Kohus teeb oma otsuse vahetult pärast jaanipühi, 26. juunil.

Eesti Päevalehe andmeil on lennufirmal suured makseraskused, bilansiliste varade allahindamisega on hiljaks jäädud ja võlausaldajate nõudeid firma varadega ei kaeta.

Reisijate jaoks ei muutu miskit

Seega, kuigi Aviesil on varasid paberil üle 11 miljoni euro ja võlgu seitse miljonit, tuleb leida võlausaldajatega kompromiss näiteks võla ajatamise või selle vähendamise kujul.

Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi ütles, et otsast lõpuni negatiivne see Aviesi juhtum ei ole. Kraavi sõnul hoiab Avies lähematel kuudel, st suveperioodil lennuliine kindlasti käigus, kuna selleks on vahendid olemas. Pikemas perspektiivis vajab firma aga kahtlemata tervendamist.

Samas võib Kraavi sõnul juhtuda, et lennufirma koguni väljub pankrotist. Kui peaks juhtuma, et pankrot siiski välja kuulutatakse, toimuvad lennud saarte ja mandri vahel Veli Kraavi sõnul edasi. “Need toimuvad lihtsalt halduri järelvalve all.
Praegu, kui on ajutine menetlus, olen veendumusele jõudnud, et lühemas perspektiivis tasub ettevõtmine ennast ära,” tõdes ajutine pankrotihaldur, kes ise Saaremaalt pärit.

Lennufirma on Veli Kraavi selgitusel Rootsi turule sisenemisega palju räsida saanud ja see on ettevõtte tasakaalust välja ajanud.

Aviesi probleemid algasid kevadel, kui Rootsi lennuamet nendega päevapealt kolme kohaliku lennuliini lepingud lõpetas. Põhjuseks tõi amet puudujäägid lendude kvaliteedis ja ohutuses.

Veli Kraavi usub oma sõnul aga, et asi laheneb. “Pead muidugi anda ei saa, sest palju sõltub võlausaldajatest, mis nemad otsustavad, aga eeldused, et see kenasti laheneks, on olemas.”

Aviesi juht Allan Soll kinnitas, et reisijate jaoks ei muutu midagi – lepinguid partneritega jätkatakse. “Ajutine haldur kindlasti ei taha kaugeleulatuvaid veksleid anda, sest tema töö ei ole pikaajaline,” ütles Soll ja rõhutas, et ettevõttes tehtud struktuurimuudatused, personali vähendamine ja lennukite tagastamine teenuse kvaliteeti saartega ühenduse pidamisel ei mõjuta. “Lennundus on juba selline valdkond, kus kõik muutub kiiresti ja kõike ette näha ei oska, aga praegu on seis selline, et teenindame lepingu lõppemiseni,” lubas Soll.

Millise otsuse kohus 26. juunil langetab, Aviesi juht öelda ei osanud, kuid lisas, et ettevõttel on tervendamiskava olemas ja nende praegune tegevus on jätkusuutlik. “Pärast Rootsi liinide ärakukkumist on liine teenindatud väga hästi, meie teenindamisega ollakse rahul ja proovime jätkata samas vaimus.”

Ettevõtte kommertsosakond töötab Solli sõnul selle nimel, et sügisesel perioodil reisijatele huvitavaid pakkumisi välja mõelda. “Et nad siit pealinna poolt ja mujalt Eestist ikka Saaremaale lendaks.”

Kui vaja, tuleb uus hange

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnas, et riigil on Aviesiga kehtiv leping.

Tallinna–Kuressaare–Tallinna liinil tuleb teha 11 lendu nädalas ja nõnda kuni 2017. aasta 1. maini. Kärdla liinil peab Avies lepingu kohaselt tegema 12 lendu nädalas kuni 2018. aasta 13. maini. “Eeldame, et ettevõte teenindab Kuressaare ja Kärdla liine kuni lepinguperioodi lõpuni,” ütles Ruuda.

Ta märkis, et viimasel ajal on paranenud nii lennuteenuse kvaliteet kui ka lennuki täitumus, mistap loodetakse, et lendude teenindamisega probleemi ei teki. “Juhul kui on vaja leida uus vedaja, korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hanke,” kinnitas Ruuda.

Kertu Kalmus, Piia Tamsalu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 879 korda, sh täna 1)