Külaliskorterid on nende omanikele kui investeering

INVESTEERING: Tuule villa külaliskorterid asuvad mere vahetus läheduses. Sille Rantaneni sõnul oli külaliskorterite soetamine investeering. Foto: Raul Vinni

INVESTEERING: Tuule villa külaliskorterid asuvad mere vahetus läheduses. Sille Rantaneni sõnul oli külaliskorterite soetamine investeering. Foto: Raul Vinni

Kuressaare turismiinfokeskuse andmeil on Saaremaal, sealhulgas Kuressaares, ühtekokku 28 ametlikult tegutsevat külaliskorterit. Õigupoolest asuvadki kõik need külaliskorterid linnas.

Sille Rantanen, kes peab ühtlasi väikest reisibürood, alustas majutusteenuste osutamisega 1999. aastal Tuule villa nimelises puhkemajas, kus on kolm korterit. Sealt areneski välja külaliskorterites majutamine. Tuule villale lisaks sai hiljem soetatud külaliskortereid Kuressaare vanalinna.

“Sel ajal suhtuti siin külaliskorterite majutusärisse suhteliselt skeptiliselt, kuid nüüdseks on neid nn apartemente Saaremaal nagu seeni pärast vihma,” tunnistas Rantanen.

Ta märkis, et kui täpne olla, siis kodumajutusega selle klassikalises mõttes tema ei tegele, kuna need majutuskohad ei ole tema oma koduga kuidagi seotud. Külaliskortereid, kus ta majutusteenust pakub, võib vaadelda kui investeeringut kinnisvarasse.

“Asja mõte oli teha endale ise pensionifond ning idee tekkis mitme asjaolu kokkulangemisel,” tunnistas Sille Rantanen. Ta märkis, et kuna ta oli samal ajal ka turismiettevõtjana reisikorraldaja, oli tal välisklientuur juba olemas. “Olles ise lapsega välisreisidel viibides analoogset teenust kasutanud, mis mulle meeldis, viisin need otsad kokku.”

Investeeringu tasuvuse seisukohalt on Sille Rantaneni sõnutsi tegu siiski pikaajalise investeeringuga – riski, tööd ja sebimist on parasjagu ning põhiline hooaeg kestab ainult kolm suvekuud. “Seega ohtu rikkaks saada siin ei ole,” kinnitas ta.

Kuna Sille Rantanen on reiside korraldamisel orienteeritud põhiliselt Soome turule, siis tuleb sealt ka tema külaliskorterite põhiklientuur. “Soome majanduslanguse tõttu on soome turiste viimastel aastatel vähemaks jäänud, kuid samas on eesti klient majutumise külaliskorteris endisest rohkem omaks võtnud.”

Ööpäevase majutuse hind külaliskorteris varieerub Rantaneni kogemusel vastavalt korteri suurusele ja üürimisaja pikkusele. “50–100 eurot tulenevalt mugavusastmest ja asukohast ning see ei pruugi alati hotellist odavam olla,” kommenteeris ta siinsete külaliskorterite hindu üldiselt.

Külaliskorteri väljapakkumisega Tuulte Roosi elurajoonis tegeleb ka maakleriametit pidav Natalija Leiten. See ei ole tema oma korter, ta lihtsalt tegeleb selle väljaüürimisega.

Leiten tõdes, et kõnealune kahetoaline Kotkapoja residents on kahjuks või õnneks juba terveks suveks broneeritud. Vabaks jääb korter alles septembri keskel.

“Minu arvates on külaliskorterite põhilised kasutajad ikkagi pered. Lastega puhates on mugavam, kui oled oma perega omaette, nii mugavam kui ka odavam,” põhjendas Leiten. Samas üürivad külaliskortereid Kuressaares ka vanemad inimesed, umbes nii 60–70-aastased. “Meil on olnud inimesi põhiliselt Lätist, Venemaalt, Hollandist, Soomest, Saksamaalt, kuid on olnud ka kaugemalt, näiteks Jaapanist. Muidugi ka mandrieestlased,” rääkis Leiten.

Kotkapoja residentsis on nn suvehind 50 eurot üks öö. Külaliskorterite üürid võivad aga Leitenile teadaolevalt ulatuda 40 eurost 200 euroni ühe öö eest. Kõik oleneb korteri suurusest, asukohast ja muidugi seisukorrast.

Väga palju loeb ka see, millises portaalis korterit reklaamitakse, mõned portaalid töötavad paremini kui teised. “Kui see ei oleks tulutoov äri, siis meie linnas ei oleks nii palju külaliskortereid,” arvas Natalija Leiten. “Ja pikemaks ajaks üüritavaid kortereid oleks oluliselt rohkem.”


Annab hea lisasissetuleku

Kuressaare turismiinfo juhataja Karmen Paju sõnul on linnas kokku 86 majutusettevõtet, neist 18 kodumajutust ja 28 külaliskorterit. Maakonnas on majutusettevõtteid kokku 292, neist 58 kodumajutust ja 28 külaliskorterit.

Paju selgitas, et kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris tegutsev majutusettevõte. Külaliskorter on aga majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.

Paju toonitas, et enamasti on kodumajutusettevõtted ja külaliskorterid pigem kõrvaltegevusharu, mitte omaniku esmane sissetulekuallikas.

“Üldiselt kehtib reegel, et mida lähemal asub kodumajutusettevõte keskusele, seda suurem on võimalus edukaks äritegevuseks,” tunnistas Karmen Paju. Teine äärmus on eraldatust, vaikust ja rahu pakkuvad mereäärsed turismitalud, mida ümbritseb kaunis ja omapärane loodus.

Paju arvas, et sobiva asukoha ja turuniši leidmise korral tasub kindlasti kodumajutusega tegeleda. “Üldjoontes annab see väikeste kulutustega piisavalt lisasissetulekut,” tähendas ta. Enamasti töötavad kodumajutus-ettevõtetes Paju sõnul ettevõtjad ise ja nende pereliikmed.

Üheks konkurentsieeliseks kodumajutusteenuse pakkumisel võib olla pakutavate lisateenuste hulk.

Kodumajutusettevõtted on Paju sõnul reeglina hinna suhtes paindlikud. Näiteks 2-kohalise toa hind jääb vahemikku 30–50 eurot. Majutusettevõtete arv Saare maakonnas on aga laias laastus pidevas tõusutrendis – aastas lisandub 30–40 voodikohta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 913 korda, sh täna 1)