Igas lõpetamises on oma võlu ja valu

On ühtviisi ilus ja kurb see juunikuine aeg. Looduses valitseb meeltele naudingut pakkuv rohelus ja õiterohkus, lasteaedades-koolides on aga lõpetamiste aeg. Koolides kütab pinget eksamitulemuste äraootamise ärevus. Lasteaias kappide tühjaks tegemine toob pisarad silma nii mudilastele kui ka nende vanematele. Inimloomus on vist juba nii loodud, et kõik lõpud ja lõpetamised tunduvad valulised ning uued algused näivad sel hetkel nii harjumuspäratud ja hirmuäratavad.

Esimene ehmatus, mis iga lõpetaja peret tabab, on enamasti kõigil sarnane: oh, millised rahalised väljaminekud nüüd küll ees ootavad! Uued rõivad ja kingad, kingitused ja peorahad! Ja siis veel lilled lapsele, tema sõpradele ja õpetajatele!
Uusi rõivaid vajavad ehk teisedki pereliikmed. Ikkagi pidu ju! Võivadki tekkida une- ja ärevushäired ning paanika. Õuduse tipuks võib osutuda aga variant, et lõpetavaid lapsi on peres rohkem kui üks!

Lapse haridustee lõpp-punkti jõudmine toob alati endaga kaasa palju rohkem uhkusetunnet ja rõõmu kui muret. Lõpetamisega kaasnevad majanduslikud kulutused on aga enesestmõistetavad. Pealegi on paljud vanemad elu jooksul juba nii targaks saanud, et oskavad kulutusi jaotada pikema aja peale. Võin oma kogemustest öelda, et nii on lihtsam ja muret oluliselt vähem.

Nii mõnigi noormees kannab lõpupeol ülikonda, mis on ostetud veebruaris, ja kingi, mis muretsetud märtsis. Ja kui kohusetundlik vanem on peoraha maksnud ära aprillis, ei tundugi lilled lõpupeo eel enam kallid ega lapse koolilõpukingitus ülepakkumise ja priiskamisena. Tavatsetakse ju öelda, et ürituse õnnestumisest 99 protsenti oleneb targast ajakasutusest ja ettevalmistusest.

Kõige optimistlikumad lõpetajad on tõenäoliselt lasteaedade omad, sest nende edasine siht on kindlalt paika pandud: kooli! Paljudele seitsmestele põnnidele polegi oluline, millisesse kooli minna. Peaasi, et ei pea enam päeval magama, saab endale telefoni ja taskuraha ning võib hakata sõpradega linna peal hängima. Enamasti tahavad kõik lapsed kooli minna ja lugemine-arvutamine on lasteaia abiga “käpas”.

Kuna meie lastel ja vanematel jäävad nägemata eliitkoolides korraldatavad katsetused ja piinad, terendab esimene koolipäev rõõmsalt ja kutsuvalt igas peres. Tulevaste koolilaste õppevahendid ja riided-jalanõud on pikkade ja rangete nimekirjadega juba koolide poolt paika pandud. Nende ostmiseni on õnneks aega ja pole veel ehk mõtetki, sest suvel kipuvad lapsed veel suuremaks kasvama. Pisike elevus, näiteks elu esimese koolikoti ostmisel, võiks jääda ikka suve lõppu.

Enamasti jäävad põhikoolilõpetajad tarkust taga nõudma oma kodusaarele. See teeb vanemate meelele – ja rahakotile – loomulikult pigem heameelt. Meie koolilõpetajad võivad end küll üsna turvaliselt tunda, sest valikuid, kuidas eluga edasi minna, jagub meil piisavalt.

Tõenäoliselt kõige segasemas seisus on gümnaasiumiõpingud ja eksamid õnnelikult seljatanud abituriendid, kes edasiseks plaane teevad. Erialavalik on sama meeletu kui kaubavalik toidupoes – raske on õige üles leida! Nii võibki tekkida tunne nagu väikelapsel üüratu mänguasjariiuli ees: ei tea, kuidas käituda, ja tahaks nagu kõike.

Ülikoole, kolledžeid, kutsehariduskeskusi on tohutult ning kuskil leidub see üks ja õige, just sulle kuuluv koht. Ei pruugi isegi veel teada, kas see asub Tallinnas, Tartus või kusagil mujal. Pole välistatud, et see õige koht võib sind oodata ka Austraalias, kus sa töötad koaalade looduskaitsealal või oled sööda normeerija Norra kalakasvanduses või hoopis lapsehoidja-koduabiline Ameerikas. Kuskil on see aga kindlasti olemas.

Leelo Tungal on kirjutanud järgmised tabavad read: “Kõik on nii kirju ja kõik tuleb korraga, kuidas siis harjuda argise korraga!”

Käes on aeg, mil elurattal minnakse uuele ringile: lasteaialapsest on saamas koolilaps, põhikoolilõpetajast gümnasist või kutseõppur, gümnaasiumilõpetajast üliõpilane, pere- või tööinimene, maailmarändur või kes iganes. Kõigest, mis tundub uus, saab varsti harjumuspärane, võõrast tuttav. Peaasi, et kõigil elurattal uuele ringile minejatel jääks ikka sära silmisse, põnevus hinge ja armastus südamesse!

Piret Kaasik
lasteaiaõpetaja ja lapsevanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 283 korda, sh täna 1)