Saarte vissideks krooniti Meedium, Meena ja Maasu (FOTOD) (3)

VÕIDUKAD: Anne Kiider Maasu, Marika Alesmaa Meediumi ja Rita Paiste Meenaga. Foto: Tambet Allik

VÕIDUKAD: Anne Kiider Maasu, Marika Alesmaa Meediumi ja Rita Paiste Meenaga. Foto: Tambet Allik

Saarte vissi tiitli viisid koju Kõljala POÜ ja Jaan Kiideri karja lehmad. Reservvissideks tituleeriti aga Ranna Agro PÜ ja Kärla PÜ loomad.

Nii eesti holsteini kui ka eesti punase tõu Saarte vissiks valiti Kõljala POÜ lehmad ehk Meedium ja Meena. Eesti karja vissi tiitli pälvis aga Maasu Jaan Kiideri karjast. Kokku osales konkursil 37 lehma. Kõige suurema arvu lehmadega olid väljas TÜ Mereranna PÜ, Kärla PÜ ja Kõljala POÜ. Konkursile oli end registreerinud üksteist karjakasvatajat.

Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post ütles Saarte Häälele, et “Saarte vissi” konkurss on koht, kus saab näidata oma töö tulemusi. Lisaks pakub konkurss võimaluse kolleegidega pisut võistelda, rääkis Post põhjustest, miks Kõljala POÜ “Saarte vissil” osaleb.

Ta tõdes, et konkursile tulemine tähendab päris palju tööd. “Nad on meil ju vabana kasvanud ja elanud, inimese järel käimine ei ole neile harjumuspärane,” selgitas Post, et konkursile tulnud loomadega tuleb enne tööd teha. Kõljala POÜ valis oma loomad välja umbes kuu aega enne konkurssi, misjärel alustati lehmade treenimisega.

Holsteini tõu vissiks saanud kahe ja poole aastane Meedium sai esikoha ka esmapoeginud lehmade kategoorias. Posti sõnul selles midagi ebatavalist ei ole, kui vissi tiitli saab täiskasvanud lehma asemel esmapoeginud lehmade kategoorias võistelnud loom: “Kui noor lehm on ilusasti kasvanud, võib ta isegi paremas vormis olla.”

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on taolised konkursid olulised eelkõige seetõttu, et neil saab näha, kuidas lehm on arenenud. «Kasvõi siin Saare maakonnas, kus “Saarte vissi” on läbi viidud, on algusaastatega võrreldes see vahe ikka väga-väga suur,” lisas Bulitko, viidates, et areng on olnud aastate jooksul märgatav.

Ta märkis, et tänu konkurssidele on ka karjakasvatajatel lihtsam otsustada, milliste pullide seemet eelistada. Bulitko tõi veel välja, et kõik konkursil osalenud lehmad on läbinud küllaltki tiheda eelvooru. Seega on juba pelgalt konkursil osalemine üsnagi arvestatav tulemus.

“Saaremaa puhul võib välja tuua, et loomapidajad ise tahavad tulla,” sõnas Bulitko. Mandril pidavat aga sageli nii olema, et loomapidajad küsivad, mida konkursist osavõtmine neile annab. Niisiis on igati mõistetav, miks “Saarte vissi” konkurss sai toimuda juba 21. korda.

Kokku on “Saarte vissil” aastate jooksul osalenud tõenäoliselt ca 600–700 lehma. Nimelt on kõikide konkursside peale kokku olnud 768 lehma, kuid nii mõnedki neist on osalenud mitmel korral. Kõige enam osales lehmi 2011. ja 2013. aastal, mil neid oli 49.

Ülejäänud Eestist eristub Saaremaa veel sellega, et mujal on rohkem esindatud holsteini tõug, siin aga punane. Lisaks elab Saaremaal umbes 20% eesti maakarja tõuloomadest ehk veidi üle saja lehma, millega ollakse maakondade arvestuses esimesel kohal. Bulitko sõnul on eesti maakari ohustatud tõug, mistõttu riik maksab maakarja kasvatajatele eraldi toetust. “Usun, et nende arvukus ja populaarsus säilib,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 149 korda, sh täna 1)