Umbrohupesto maitseb nagu loodus iseeneses

ROHUSÖÖJA: Anneli Pihla sõnul saab taimi tundes ka peaaegu tasuta söönuks. Foto: Tambet Allik

ROHUSÖÖJA: Anneli Pihla sõnul saab taimi tundes ka peaaegu tasuta söönuks. Foto: Tambet Allik

Kuigi õige hooaeg hakkab mööda saama, kasutasime seekord toidu valmistamiseks kevadisi metsaande. Oma kogemusi nõustus jagama Kuressaares elav Anneli Pihl, kes tegi taimedest, mida enamik inimesi umbrohuks peab, ülitervisliku pesto.

Kolmeaastase “rohusööja” staažiga Anneli jõudis otsusele, et kui elad linnas ja vaba ruum maja ümber on piiratud, siis tuleb otsida muid võimalusi. “Internetis on väga palju infot söödavate taimede kohta. Ei pea ise asju välja mõtlema,” selgitab ta.

Tekib kihk taimi korjata

“Kui pikk talv on selja taga ja esimesed libled pistavad nina mullast välja, tekib kohe kihk neid korjata,” tunnistab ta. Sel aastal veniski talv tema sõnutsi mõnes mõttes natuke pikale. “Esimesed naadid ilmusid alles aprillis ja nad olid nii pisikesed, et otsi või luubiga.”

Naadi järel tulevad nõges ja võililled. “Naati ja nõgest võid poetada iga supi sisse. Hakid peeneks ja lisad. Võilille ja kuusevõrseid ma siiski supi sisse pannud pole,” räägib ta. Kuusevõrseid saab hakkida ka või sisse. “Hakid peeneks, segad jämeda meresoolaga ja väga hea on,” kinnitab Anneli.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 514 korda, sh täna 1)