Kui rannamehi jälle merele lubati

KALA JAGUB KÕIGILE: Kaheksakümnendate aastate lõpul, kui rannakülade mehed said õiguse kolme võrguga kala püüda, jagus merehõbedat nii neile kui ka kutselistele kaluritele. Rikkaliku saagiga on randa jõudnud Kalju Silem (vasakul), Heino Lausmaa ja Heino Nuum. Foto: erakogu

KALA JAGUB KÕIGILE: Kaheksakümnendate aastate lõpul, kui rannakülade mehed said õiguse kolme võrguga kala püüda, jagus merehõbedat nii neile kui ka kutselistele kaluritele. Rikkaliku saagiga on randa jõudnud Kalju Silem (vasakul), Heino Lausmaa ja Heino Nuum. Foto: erakogu

Paul korjas ju neid kopikaid mitu aastat. Ise ostis tamsa, ise kudus talvel mõrralina. Siis ta oli nooruke, polnud kahtkümmend täis… Kui mõrra lõpuks sisse sai, oli nagu väike laps – igal õhtul ja hommikul luusis ranna vahet. Algul pole tahtnud kalad kuidagi sisse minna. Tea, kas polnud mõrd õiges kohas või mis. Võttis Pauli üsna kurvaks. Aga sügisel, siis ühel päeval… Küll siis oli rõõmu… Tuleb hommikul koju – enne seda oli mitu päeva tuulanud ja Paul ei saanud mõrra ligigi –, tuli koju ning mul kaelast kinni! Ja endal silmad säravad. “Tead sa, ema, mul on sada angerjat mõrras!” Ja muudkui kordab ikka: sada angerjat, sada angerjat. Võttis üsna vee silma. Seda rõõmu oli ju nii palju!

Niimoodi kirjeldab nooruke Jüri Tuulik (1940–2014) novellis “Südasuvi” Abruka noormehe kalapüügiharrastust. Lugu ilmus 53 aastat tagasi almanahhis “Kivine kodu”.

Saare- ja Muhumaa kirjanikud August Mälk, Aadu Hint, Juhan Smuul, Albert ja Lembit Uustulnd, Jüri ja Ülo Tuulik on oma loomingus pidanud tähtsaks rannarahva elu-olu kajastamist, sealhulgas kalapüüki.

Randlased on sajandeid merest leivakõrvast püüdnud. Pärast Teist maailmasõda piiras aga nõukogude võim rannaelanike kalapüügivõimalusi. Võrkude ja mõrdadega tohtisid püüda vaid kutselised kalurid. Rannakülade elanikud, kel polnud kalurikolhoosiga mingit pistmist, võisid kodupaigas üksnes merevaadet nautida. Tõsi, õnge ja spinninguga kalapüük oli lubatud.

Veri on see, mis rähni puu otsa ajab ja rannapoisi merele kala püüdma meelitab.

Kõrkvere rannakülas sündinud ja kasvanud Ants Tammleht sai merega sinasõbraks poisikesepõlves. Saades 1982. aastal rajooni täitevkomitee esimeheks, hakkas noor tippjuht kõrgel tasemel energiliselt asja ajama, et saarlased saaksid ametlikult võrkudega kala püüdma hakata.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 379 korda, sh täna 1)