Kuni nõukogude võimu kehtestamiseni rootslastega asustatud Ruhnu saare elanikud tähistavad 6. juunil esmakordselt Rootsi rahvuspüha – Rootsi lipu päeva.
“See on väikene kummardus ruhnurootslaste kogukonnale Rootsis,” ütles Ruhnu vallavanem Jaan Urvet (fotol). 1934. aastal oli Ruhnus vaid viis eestlast ja 277 rootslast, kes peaaegu kõik lahkusid sõja ja nõukogude võimu eest 1944. aastal Rootsi.
Rahvuspüha tähistamine algab laupäeval kell 9.50 rongkäiguga kooli juurest kirikuplatsile, kus Rootsi hümni saatel heisatakse kuningriigi rahvuslipp ja tervitussõnad ütleb ruhnurootslaste seltsi esimees Leif Strömfeld. Rongkäigust osavõtjatele väljajagamiseks on Ruhnu õpilased valmistanud 50 lipukest. Seejärel süüakse rahvamajas pidupäevatorti ja kuulatakse ettekandeid Rootsi ajaloost.
Õhtul linastub rahvamajas Jonas Jonassoni bestselleri põhjal loodud film “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus”, mida on sobilik vaadata nii lastel kui ka vanematel. “Kaalumisel oli ka üks Ingmar Bergmani film, aga sellel ei olnud tõlget all,” ütles Jaan Urvet.
Lipupäeva ettevalmistamisel osalevad nii ruhnlased kui ka Ruhnu oma suvekoju saabunud ruhnurootslased, kes teevad pidupäeva puhul küpsetisi.
Jaan Urveti sõnul on saarel 5–6 ruhnurootslaste peret, kes alates Eesti taasiseseisvumisest oma suve Ruhnus veedavad.
Vallavanema sõnul võiks Rootsi lipupäeva tähistamisest saada Ruhnus traditsioon, mis ühtlasi tähistab kooli lõppu ja suveaja algust. Urvet ei välistanud, et järgmisel aastal kaasatakse pidupäeva tähistamisse ka Rootsi saatkond ja kutsutakse esinema mõni Rootsi artist. “Kõik on ju võimalik, aga alustame vaiksemalt,” lausus vallavanem.
Rootslased tähistavad 6. juunit lipupäevana alates 1916. aastast, 1983. aastal nimetati see ametlikult Rootsi rahvuspühaks ning 2005. aastast on 6. juuni ka puhkepäev.
Rootsi suursaatkonna pressiesindaja Liina Kümniku sõnul puudub saatkonnal info, et mõni Rootsiga seotud organisatsioon veel Eestis rahvuspüha tähistaks. Küll aga on 6. juunil Keila-Joa lossi õuel Rootsi rahvuspühale ja Eesti lipupäevale pühendatud kontsert.
Loading ...
Ei tea mis neil sisserändajatel või muidu elus haiget saanutel ning nende järeltulijatel, kes mandrilt saarele põgenenud, Rootsiga asja on. Ruhnurootslaste vara on laiali tassitud ning lisaks käiakse rusikas taskus ringi – näe kõik maad ja metsad rootslaste omad, kohalikul rahval pole midagi!
Ma olen ruhnlaste mõistuses alati kahelnud ja aina enam olen veendunud, et mu kahtlused on õiged.