Veel 2013. aasta veebruaris kirjutas Saarte Hääl, et kuigi Saaremaal leidub rohkem puuke kui mujal Eestis, on siinsed puugid vähem nakatunud.
Eilses Eesti Päevalehes ilmus artikkel, millest ilmneb, et vahepeal on olukord sootuks muutunud. Ajakirjanik Tiia Kõnnussaar leiab, et puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist peaks riik toetama eriti Saaremaal ja Ida-Virumaal. Seda väites lähtub ta Eesti teadlaste ühistööna valminud uuringust, millest selgub, et 25–30% puuke on nakatunud borrelioosibakteritega ja kõige puugirikkam piirkond on Saaremaa. Miks mõnes piirkonnas on nakatunud inimesi aga rohkem ja teises vähem, pole veel selge, kirjutab Kõnnussaar.
Artiklis mainitud TAI viroloogiaosakonna nooremteadur Kairi Värav ütles Saarte Häälele, et Päevalehe artiklis äratoodud andmeid ei ole ametlikult veel kusagil avaldatud. “Katsed lõppesid alles eelmise aasta lõpus ja praegu tegeleme me kolme aasta andmete analüüsimisega. Loodame, et lähiajal ilmub Tervise Arengu Instituudi pressiteade, milles kõiki uurimistulemusi detailsemalt kajastatakse,” lausus Värav.
2013. aasta kohta arvas nooremteadur, et kuigi haigustekitajate esinemissagedus oli Saaremaa puukidel pisut madalam kui Mandri-Eestis, siis haigestumine puukidega levivatesse nakkustesse oli elanike arvu kohta väga kõrge. “Seega on tegemist endeemilise piirkonnaga,” tõdes ta.
Loading ...
Ma saan aru, et borrelioosi on väga palju, aga mis mõte on sel juhul ennast ensefaliidi vastu vaktsineerida?
Pärast mõtled veel, et sai süst tehtud ja nüüd võib julgelt igale poole võssa ja metsa ronida ja ongi korras.
Borrelioosi peetaksegi raskemaks haiguseks, sest entsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida. Entsefaliit on ettearvamatu haigus. Puugid ei ela ainult metsas. Puuk on rohurinde putukas ja muru on ometi igal pool.