Saartevaheline praamiühendus on nüüd natsionaliseeritud. Nagu ka elekter, raudtee, Elron (vagunite istmete maik säilib tagumikus päevi!), Estonian Air, kohe-kohe ka gaas (Gazpromi asemele tuleb Elerin, mille hinnad on koledamad). Riik on ajanud turult välja tuntud headusega tegijad – Go-Raili, kõik eralennufirmad ja -ülikoolid, surub pikali Alexelat ja nüüd siis oli Vjatšeslav Leedo kord.
Suurest Tõllust alates on riik olnud Leedo vastu. Selles võitluses on kaks ministrit saanud poliitiliselt “surma” ja alles tragi naisterahvas suutis hiljutise ministrina nende püha sõja võita. Nüüdsel ministril polnud tagasikeeramiseks enam aega, mida mõistab iga triivima kiskuva praami tüürimees enne kai juurde keeramist. Kohtlased praamiehituslepingud olid ju juba alla kirjutatud…
Aga vaadakem ka enesesse: kas pole me aeg-ajalt olnud kadedad meist rikkamate peale? Soovinud neile halba? Itsitanud südames Leedo mingi ärimure üle? Sedapsi siis. Tänase riigi usaldamatus erafirmade vastu on meie ühise õeluse summa. Nii palju ausust meil siiski olgu, et öelda: aitäh sulle, Vjatšeslav, kõigi vahvate praamimälestuste eest ja sadade inimeste raske ja soolaselt magusa mereleiva eest nende laual. Kõik need aastad.
Poolt. Praamiliikluse natsionaliseerimise poolt on olnud järgmised argumendid. Esiteks, Leedo rahaasjad polnud läbipaistvad (aga PRIA-t ja euroraha jagav riik pole siin ütleja: siin on asjad paiguti umbpimedad). Teiseks: sama teenust pakkuda soovivate erafirmade vaheliste vaidluste vältimiseks kohtus on parem võtta kõik kohe endale – “minu oma!” – ja asi tahe. See võib ka õige olla.
Siis riigi suurem võimekus tagada liinile õigeks ajaks uued praamid. Kaks küsimust: milleks uusi praame vaja on ja teiseks, kust see riigi suurem juriidiline võimekus äkki tuli? Kui jõusurve maha arvata. Ning siis vabandus: omanikelt äravõtmine on ajutine, st pärast erastame tagasi, kuna teame juba ette, et asi läheb vussi. Kui Leedo ärist kõrvaldamine ainsa “plussina” maha arvata, siis ega muud jäägi.
Vastu. Poola torumehe tarkus ütleb: ära näpi toru sealtkohast, kust see ei leki. Praamiliiklus oli tänini tõstetud maailma tipptasemele. Ja selle asemel, et kahtluste korral raamatupidamine üle kontrollida, likvideeriti teenus ise. Kuldmune munev kana kõlbab supiks, aga siis ta kuldmune enam ei mune.
Natsionaliseerimise õudseks näiteks on 150 aastat kujunenud Eesti raudteega seotud kultuuri hävitamine: kadusid terved asulad, jaamahooned, teed, asustus. Riigistatud raudteed tähistavad nüüd kahel pool varemed ja idiootsed monsterdused tühjadel platvormidel.
Koos praamiliikluse nüüdiskultuuriga – mille osaks on ka igituttavad laevnikud! – võib kaduda praamisõitude traditsioon, nende eriline hing ja asustusedki. Langeb vari Saare- ja Hiiumaa suvisele kultuurielule. Kas usub keegi siiralt, et kasvõi Saaremaa ooperipäevad lähevad riigipraamide omanikule korda? Teenuse kvaliteet langeb kindlasti, pane kapteniks kas Kolumbus või Nelson ise.
Lootus? Lootust ikka on. Esiteks, kui natsionaliseerijad teavad ohte, millest rääkisime, on arvata, et neid suudetakse vähendada. Arvan, et vähemalt algul püütakse saavutatud taset hoida – eks siis näe.
Teiseks annab haldusreform Saare-, Muhu- ja Hiiumaa omavalitsustele võimaluse avaldada riiklikule praamiasutusele tugevat poliitilist survet. Saartel on nii palju väge küll, et üksmeelselt lihtsalt sundida uue halduskorralduse puhul tagama ka normaalset praamiliiklust.
Juhan Smuuli jutustuses ütleb Muhumaa mees Garibaldi Sturm: “Kurat, siin seisab mees, kes seitse aastat seinakella pärast kohut käis!” Kui praami ja liinidega narrimiseks läheb – seda enam.
Laiemalt võttes on see kõik Eesti olemasolu küsimus ja ma ei usu, et praeguse praamiühendusega riskides keegi midagi halba mõtles. Olen märganud, et kuigi väga vaevaliselt, aga veidike õppimisvõimelised oleme me küll.
Igor Gräzin
Muhu elanik, riigikogu liige, Reformierakond
Loading ...
No selle artikliga on kõik väga täpselt selle asja kohta öeldud.Pole sotse kunagi valinud ja olen pettunud, et REF lasi sotsidel ka praaminduse põhja lasta.Loodan, et lähevad kogu kupatusega ise järele.Aga Leedole tehtud töö eest suured tänud.
Ei vaidle vastu, et teenus on tõesti väga heal tasemel. Kahjuks on ikka nii, et mida külvad seda lõikad!
Kohutavalt demagoogiline jutt. Arvan, et Krääsin oskaks tellimise peale ka täpselt vastupidi arvava loo kokku panna.
Tegelikult toimus MONOPOLI riigistamine. Ja seda sooviga, et Leedo oma laevadega liinile jääks. Aga et hinna paneks paika turg.
Kui selgus, et Leedo ja ko ei ole koostööst huvitatud ja ei taha ka laevu müüa, siis tegi Palo turumajanduslikust seisukohast ainuõige otsuse – liin riigistada. Mis ei keela tulevikus ei laevu ega opereerimist erakätesse andmast, mis oleks igati loogiline.
Lihtsalt on uskumatu, et sots tegi ära selle, mida parempoolsed oma rahamurede otsas ei suutnud.
Ainus tõsiseltvõetav kommentaar siin. mis puutub seltsimees Gräzini üllitisse, siis ei olnudki temasuduse sulest ju midagi targemat loota. Nii nagu seltsimees ees, nii üllitis järgi.
Mõne aasta pärast leiab valitsus, et on õigem laevad siiski lasta erastada. Konkursi võidab erafirma Autorollo, kes seejärel hakkab suuri rahalisi annetusi tegema Reformierakonnale.
Muutused on alati head, isegi kui need ei tähenda koheselt progressi või oluliselt paremat kui vana.
Aga kui aus olla, siis ega tegelikult ei näe siin keegi mingit lõbu selles paadisõidus, 21 sajandil kus aeg ja kiirus on ainuke väärtus, peaks meil olema sild, kasvõi sama ülesõidu hinnaga mis paadi sõit aga liikumisvabadus ja kiirus oleks ülekaalumatud eelised praamiühenduse ees.
Ainuke kes silla muidugi jaksab ehitada on riik, kuid kahjuks ei ole meie riigi mastaabis saaremaal kaugeltki sellist väärtus mis tasuks selle ehituse ära, jah 5-6 aastaga ehk saaks riigi poolse panuse nulli kui säiliks kõrgem ülesõidu hind aga silda ehitab juba mitu aastat seega meie 4 aastase tsükliga valitsemisperioodi valguses, ei taha ükski erakond siukest koormat omale tõenäoliselt võtta. Seega seni kui kütuse hind ei tõuse üle 2eur liiter jaksab saarlane veel välja sõita, kuid peale seda ei ole mingit varianti meie elatustaseme ja pileti hinna skaalas, riik ei maksa eales 80% sellise kulu juures vaese ssarlase piletist ja tendents liigus saare ja üldse ääre maade vaesumise poole võrreldes suurlinnade ümbrusega.
Oled juba pikka aega Toompeal istunud, nüüd koguni Muhulaseks hakanud, jäta need praamid ja asu Saarlastele parem tasuta ülevedu ja eelisjärjekorda nõutama, niisama piiksuda pole ka enam mõtet!
Kahjuks peale tühja mula ajamise see seltsimees ju midagi muud ei oskagi.
Täpne, arukas ja asjatundlik arvamus Igor Gräzinilt. Teda kritiseerivatele kommeteerijatele soovitan: salvestage artikkel ja oma kommentaar, nii on hõlpsam vaadata. Ja vaadake seda aasta pärast, ja kahe aasta pärast ning hiljem ka. Ja siis mõelge oma kadedusele, oma vihale ja sellele, mida Vjatšeslav Leedo suutis üsna lühikese ajaga Saaremaa jaoks ära teha. Küsige endalt, mida Teie olete selle ajaga teinud. Ja kui kolme aasta pärast sama artiklit ja oma kommentaari loete, siis võrrelge uusi ülesõiduvõimalusi ja Saaremaa majanduskeskkonda näiteks aastaga 2014. Ma ei ole Leedo sõber ega palgaline kommenteerija, pigem üliharv kommenteerija, aga kadedus, õelus ja rumalus on vahel nii väljakutsuvad, et sunnivad sõna sekka ütlema.
Kus sa siin kadedust ja viha näed. Lihtsalt on heameel, et riik oma raha lugema hakkas.
Ja ka kolme aasta pärast sõidavad Palo laevad. Ja kas siis ei olda rahul nagu praegugi, et on järjekorrad ja öösel ei saa üle jne. Aga võin mürki võtta, et praamiliiklus kehvemaks küll ei lähe.
Ühiselt aga peaksime ette võtma silla teema. Isegi, kui meie silmad seda silda ei näe, on järgmised põlvkonnad meile tänulikud, et me vähemalt teemat üleval hoidsime.
Mis on ühist Gräzinil ja Vollil? Õige! Mõlemad kirjutavad oma kommentaare ainult purjus peaga.
Väga õige tähelepanek teilt, isega väga, väga õige. mis aga puutub seltsimees Leedo heategevusse Saaremaa heaks, no see on nüüd küll must huumor ja kuulub pigem fantaasiarikka aju sünnitiseks.
Küsimus: kas teenus on tàna hea? Kui jah, siis milleks sorkida. Kellele see ka ei kulluks. Miks muuuta?
Aga miks ei võinud see liin minna näiteks Pärnu Sadama opereerimisele, miks just Tallinna firma?
Oodake, kui tulevad plekkpaadid mootoriga VIHR, siis alles näete, kuidas merd sõidetakse! Mäletate filmi “Keskpäevane praam” – millised olid tankipraamid? Üle muidugi sai, aga kole oli kah. Ma kardan, et nüüd ei suuda need riigikünad isegi sõiduplaani pidada.
Asju ei saa hinnata kohvipaksu või õllepära pealt. Võrdleme MKMi kehtivat lepingut Väinamere Liinidega ja MKMi uut lepingut Tallinna Sadama tütarettevõtetega (jah, leping on sõlmitud kahe ettevõttega). Mingil põhjusel on leping Tallinna Sadamaga tütarettevõtetega palju udusem ja leebem.
Näiteks hetkel ”olema mehitatud sõitjaid teenindavate laevapereliikmete osas eesti keelt kõnelevate isikutega”, TSi puhul sellist nõuet ei ole. Sellisesid muutusi lepingu tingimustes on palju. Leping TSiga paneb paika miinimumnõuded, mis on sisult palju madalamad, kui Vänamere Liinide teenusestandard oli Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja abilaevu kasutades reaalselt.
Uus leping on https://www.riigiteataja.ee/akt/112122014007 ja kuna kaht linki ei saa kommis olla, siis kehtiv leping ilma lingita:
mkm.ee/sites/default/files/vainamere_suur.pdf
No EDU!, millega iganes.