Natuke rohkem teistega arvestamist! (15)

Midagi positiivset mul Leisi keskkooliga seonduvast segadusest arvata ei ole. Segadusi ja konflikte on siin olnud kogu viimase kooliaasta jooksul.

Kooliaasta alguses tegi 12. klass pöördumise direktorile matemaatika õpetamise osas, kus palusime sellele suuremat tähelepanu ja avaldasime soovi, et olukord muutuks. On ju Leisi keskkooli matemaatika riigieksamite tulemused olnud juba aastaid mitte eriti head ning me polnud rahul matemaatika õpetamise tasemega.

Sel teemal tehti sügisel ka koosolek, millest võtsid osa huvitatud lapsevanemad, 12. klassi õpilased, direktor, õppealajuhataja, hoolekogu esimees ja vallavanem.

Matemaatika õpetamise probleem vaikiti maha

Koosolekul pöörati aga direktori eestvedamisel kõik pea peale ehk siis tehti meile selgeks, et matemaatika õpetamisega koolis mingeid probleeme pole, probleemiks on vaid (kui tsiteerida klassikuid) lollid, laisad ja lohakad õpilased, kes pole juba aastaid viitsinud matemaatikat õppida.

Nagu arvata võib, siis pole selles küsimuses direktori poolt ka kogu edasise kooliaasta vältel mingit abi tulnud, probleem vaikiti lihtsalt maha ja meile aasta lõpuni heast südamest appi tulnud Kristi Orgmetsale heideti sellega seoses ette mingeid salaplaane.

Direktori nägemusega laiskadest õpilastest ei lähe aga kokku Leisi keskkooli abiturientide tulemused eesti keeles ja eelkõige inglise keeles.

Kui matemaatika riigieksami tulemused on kõvasti alla 50 punkti, siis inglise keeles saadakse üldjuhul 80–90 punkti.

Lõpetajate poolt vaadatuna on probleem selles, et suurel osal kõrgkoolides õpitavatest erialadest on sisseastumisel matemaatikas miinimumiks 50 või isegi 60 punkti, mistõttu jäävad valikuvõimalused väga ahtaks.

Selle asemel et tegeleda matemaatika õpetamise probleemiga, hakkas direktor hoopis “lammutama” inglise keele õpetamist, koondades õpetaja Moonika Meieri. Kuna õpetaja Meier pöörab rohkem tähelepanu õpilastele, kes ei viitsi/oska inglise keelt nii hästi, kui tema nõuab, on seda tõlgendatud kui kiusamist ja hirmu abil õpetamist.

Ei lubanud kuuske ehtida

Meier on teadlik, et ta muutub vahel emotsionaalseks. Ta on seda isegi meie klassile öelnud, et kui ta läheb üle piiri, siis tuleb talle seda öelda ja ta tõmbub tagasi. Ta on noorematega karm, vahel võib-olla liigagi karm, aga samas peab tema tunnis olema distsipliin. Meieri tunnis kõrvaliste asjadega ei tegeleta ja kokkulepitud järelevastamise unustamine pole lubatud.

Loomulikult on alati keegi, kellele selline kord ei sobi, kes väljendavad oma rahulolematust ja ilmselt ka kaebavad.

Õpilaste seisukohalt, nii palju kui mina tean, pole uue direktori tuleku osas suuri rõõmuhõiskeid kuulda olnud.

Uue direktorina jättis Reeli Kõiv kaheldamatult kõigile eriti sügava mulje, kui ta keelas jõuluaktusel ära kuuse ehtimise. Vaatamata keelule võttis 12. klass asja ette ja ehtis kuuse ära, samal ajal kui direktor oli osa õpilastega Karja kirikus. Nooremad õpilased pidid jõulupeo pidama kahjuks ehtimata kuusega.

Direktor korraldas koolis kunstinäitusi, millele keegi vastu polnud, aga ta ei arvestanud sellega, et takistas sellega aula kasutamist (näiteks rahvatantsuks). Probleem oli vähemalt alguses. Hiljem sai aulat siiski kasutada, kui kunstiteosed aula keskelt ära nihutati. Natuke rohkem läbimõtlemist ja teistega arvestamist ning probleeme poleks olnud.

Direktori ja õpetajate vaheliste konfliktide kohta ma vastata ei oska ega ka selgitada, millest konfliktid täpselt tekkisid. Koolis oli tajutav, et õhkkond oli teine, positiivne meeleolu muutunud pingeliseks ja õpetajad kippusid rohkem omaette hoidma.

Kahjuks ei oska ma täna ka öelda, kas kooli gümnaasiumiosa jääb või kaob. Mina oleksin kindlasti poolt, kui gümnaasiumiosa jääks, sest algusest lõpuni käia kodu lähedal samas koolis oleks mugav ja turvaline.

Mihkel Kristofer Vajak
Leisi keskkooli abiturient

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 729 korda, sh täna 1)