Midagi positiivset mul Leisi keskkooliga seonduvast segadusest arvata ei ole. Segadusi ja konflikte on siin olnud kogu viimase kooliaasta jooksul.
Kooliaasta alguses tegi 12. klass pöördumise direktorile matemaatika õpetamise osas, kus palusime sellele suuremat tähelepanu ja avaldasime soovi, et olukord muutuks. On ju Leisi keskkooli matemaatika riigieksamite tulemused olnud juba aastaid mitte eriti head ning me polnud rahul matemaatika õpetamise tasemega.
Sel teemal tehti sügisel ka koosolek, millest võtsid osa huvitatud lapsevanemad, 12. klassi õpilased, direktor, õppealajuhataja, hoolekogu esimees ja vallavanem.
Matemaatika õpetamise probleem vaikiti maha
Koosolekul pöörati aga direktori eestvedamisel kõik pea peale ehk siis tehti meile selgeks, et matemaatika õpetamisega koolis mingeid probleeme pole, probleemiks on vaid (kui tsiteerida klassikuid) lollid, laisad ja lohakad õpilased, kes pole juba aastaid viitsinud matemaatikat õppida.
Nagu arvata võib, siis pole selles küsimuses direktori poolt ka kogu edasise kooliaasta vältel mingit abi tulnud, probleem vaikiti lihtsalt maha ja meile aasta lõpuni heast südamest appi tulnud Kristi Orgmetsale heideti sellega seoses ette mingeid salaplaane.
Direktori nägemusega laiskadest õpilastest ei lähe aga kokku Leisi keskkooli abiturientide tulemused eesti keeles ja eelkõige inglise keeles.
Kui matemaatika riigieksami tulemused on kõvasti alla 50 punkti, siis inglise keeles saadakse üldjuhul 80–90 punkti.
Lõpetajate poolt vaadatuna on probleem selles, et suurel osal kõrgkoolides õpitavatest erialadest on sisseastumisel matemaatikas miinimumiks 50 või isegi 60 punkti, mistõttu jäävad valikuvõimalused väga ahtaks.
Selle asemel et tegeleda matemaatika õpetamise probleemiga, hakkas direktor hoopis “lammutama” inglise keele õpetamist, koondades õpetaja Moonika Meieri. Kuna õpetaja Meier pöörab rohkem tähelepanu õpilastele, kes ei viitsi/oska inglise keelt nii hästi, kui tema nõuab, on seda tõlgendatud kui kiusamist ja hirmu abil õpetamist.
Ei lubanud kuuske ehtida
Meier on teadlik, et ta muutub vahel emotsionaalseks. Ta on seda isegi meie klassile öelnud, et kui ta läheb üle piiri, siis tuleb talle seda öelda ja ta tõmbub tagasi. Ta on noorematega karm, vahel võib-olla liigagi karm, aga samas peab tema tunnis olema distsipliin. Meieri tunnis kõrvaliste asjadega ei tegeleta ja kokkulepitud järelevastamise unustamine pole lubatud.
Loomulikult on alati keegi, kellele selline kord ei sobi, kes väljendavad oma rahulolematust ja ilmselt ka kaebavad.
Õpilaste seisukohalt, nii palju kui mina tean, pole uue direktori tuleku osas suuri rõõmuhõiskeid kuulda olnud.
Uue direktorina jättis Reeli Kõiv kaheldamatult kõigile eriti sügava mulje, kui ta keelas jõuluaktusel ära kuuse ehtimise. Vaatamata keelule võttis 12. klass asja ette ja ehtis kuuse ära, samal ajal kui direktor oli osa õpilastega Karja kirikus. Nooremad õpilased pidid jõulupeo pidama kahjuks ehtimata kuusega.
Direktor korraldas koolis kunstinäitusi, millele keegi vastu polnud, aga ta ei arvestanud sellega, et takistas sellega aula kasutamist (näiteks rahvatantsuks). Probleem oli vähemalt alguses. Hiljem sai aulat siiski kasutada, kui kunstiteosed aula keskelt ära nihutati. Natuke rohkem läbimõtlemist ja teistega arvestamist ning probleeme poleks olnud.
Direktori ja õpetajate vaheliste konfliktide kohta ma vastata ei oska ega ka selgitada, millest konfliktid täpselt tekkisid. Koolis oli tajutav, et õhkkond oli teine, positiivne meeleolu muutunud pingeliseks ja õpetajad kippusid rohkem omaette hoidma.
Kahjuks ei oska ma täna ka öelda, kas kooli gümnaasiumiosa jääb või kaob. Mina oleksin kindlasti poolt, kui gümnaasiumiosa jääks, sest algusest lõpuni käia kodu lähedal samas koolis oleks mugav ja turvaline.
Mihkel Kristofer Vajak
Leisi keskkooli abiturient
Loading ...
Tuult tiibadesse Sulle Mihkel Kristofer!
Sinu suhtumine, julgus arvamust avaldada ja väljakujunenud maailmapilt viivad Sind elus kindlasti veel kaugele. Ja kui äkki liiga kaugele, nagu andekatel ja töökatel Leisi kooli noortel kombeks on end ka Euroopa riikides koolitada+ tugev inglise keele tase suureks toeks suhtlemisel ja õppimisel- siis ära unusta oma koduvalda ja tule veel targemana tagasi meie maaelu arendama või kasvõi nõuga abiks olema.
Ja meie TÄISKASVANUD- peame endile tunnistama, et MUNA õpetab KANA!
Kas Mihkel on alaealine, et teda täiskasvanud KANADE kõrval MUNANA esitletakse? SÜG ja KG annavad õpilastele terviklikuma maailmapildi, kus on teatud annus ka tervet enesekriitikat ja objektiivsust. Lisaks korralik keeltepagas ja head teadmised erinevates õppeainetes ja väga head tundmused. Ingliskeel ei ole põhiline, erisuste tolereerimine ja lapse hinge märkamine on peamine. Mina valisin Leisi asemel linna gümnaasiumi ja ei kahetse, sest suutsin linna meeldivas koolikeskkonnas Leisis saadud haavad kinni kasvatada. Meieri arvates olin lootusetu juhtum. Töötan välisriigis ning kasutan edukalt oma töös palju kirjalikku ja suulist inglise keelt. Palun öelge mulle, et olen mõttetu inimene, kuna hindan karmi õpetaja asemel südamlikku ja hoolivat õpetajat.
Väga hea artikkel põhikooli tasemelt. Abituriendilt oleks oodanud rohkem, aga kuuse- ehtimise sünge lugu oli siiski seda väärt.
Matemaatika kahvatu tase gümnaasiumi osas on Leisi kooli kaubamärk olnud peale hr. Janno koolistlahkumisest saadik ja vaevalt ühe aastaga asja korda oleks saanud.
Hea, et Sa sellest ise aru saad, et Sa RUMAL oled!
Tee elus rohkem tööd ja näe vaeva, küll siis õnn ja arusaamine ka Sinu õuele jõuab.
Sinu lastele, kui need Sinu peres kasvavad soovin aga südamest, et nad kunagi ehtimata jõulukuuse all jõuluvana ootuses ei istuks!
Elus on tõesti nn. pisiasju, mis meile ometi nii olulised on!
Nõustun, et elus on “pisiasju”, mis meile olulised on. Kellele kuuseehtimine, kelle riigieksami %, kellele märkamine ja hirmuvaba õpikeskkond, kellele lihtne koolirõõm võrdse kohtlemise näol. Mihkel, sul vedas, sest oled heast perest, sina ja su vanemad on edukad. Sind Meier ei julge kiusata. Ava silmad ja sa näed ka muud. Liiga ühekülgne ja ülekohtune hinnang. Aga muidu edu ja selget pilku maailma vaadates.
Asi on ikkagi põhimõttes, aga kui sellest aru ei saada siis kahju küll. Võimalik, et Reeli ise või keegi tema käsilastest on selle sapise kommentaari siia visanud. Palju tuult ja ehitamata kuuski sinu ellu!
Sinu ‘harituse’ tase on võimas. Reeli Kõiv ei ole nii madala tasemega, kui sina seda loodad. Ära mõõda teiste maailma oma rikutuse tasemelt.
Sa võid oma suhetes teises olukorras nii arvata, aga Kõiv ei ole isik, kes vöiks juhtida kooli. Tema tase on nii madal, et teda ei tohi kuhugi juhtima lasta. Üksi omas ametis pilte üles riputama ja leierdama, siis võib olla 5+
Mis vaevab sinu südant, et sa nii kibestunud oled? Reeli Kõiv on haritud, laia silmaringi ja hooliv inimene. Kõik ei vaata läbi sinu tunneteprisma.
Selle põhjal, mida mina näinud olen, on raske madalamale langeda kui Reeli. Selleks on ikka veidi talenti ka vaja. Tal on asi juba suhteliselt käpas :)
Kahju, et nii läks. Ma ei ole Leisi kandiga kuidagi seotud, näen asju pisut eemalt. Ja näen üsna tavalist hääbumise sündroomi. Leisi kool on olnud tubli kool. Ja tubli kool ning tegus vald tahtsid mõne aasta eest väärikalt gümnaasiumiosa sulgeda. Kui see oleks teoks saanud, küllap oleks ka siis mõnel midagi hinge kriipima jäänud, aga lõpetatud oleks väärikalt. Ja just see väärikus on, mis üle aegade jääb. Nüüd, paraku, on kogu Leisi kant, tänapäevaselt öeldes kogukond, nö täis tehtud. Aga mis kogukonnast me räägime? Tegelikult on ühe kogukonna sees alati veel mitu erinevat kogukonda. Üks näiteks selline, kes tahab iga hinna eest keskkooliga jätkata ja teine, kes saab aru realiteetidest ja otsustab selle lõpetada. Need inimesed, kes praegu ühelt või teiselt poolelt pihta saavad, ei ole seda haiget tegemist ära teeninud. Kerigem aeg pisut tagasi ja naaskem nende otsuste juurde, mis määrasid gümnaasiumiosa sulgemise või jätkamise. Seal on tänaste probleemide põhjused. Kodulähedane kool on väärt asi, aga haridust ei saada mitte ainult õppetundidest. Kui pole enam nö kriitilist hulka õpilasi, kellega kooli pidada, siis õpilaste hankimine jõuga või kavalusega teeb nende sotsiaalsele arengule vaid halba. Kogu selle keerulise ja emotsionaalselt raske asja puhul tuleks küsida, mis aitab Leisi kandi noori edasi nende arengus, mis on need asjad, mis kutsuvad neid tulevikus, pärast õpingute lõpetamist kodukanti tagasi. Poriloopimine ja kodukandi täistegemine seda küll ei ole.
Kahju jah, et “kahju” ei ole päris hästi toimunust aru saanud. Selgunud asjaolude põhjal ei ole Leisi koolis gümnaasiumiosa kadumine kõige suurem häda. Lahtiräägitu põhjal on küsimused palju tõsisemad ja seda põhikooli osas. Haridus on tähtis , aga laste vaimne tervis on veel olulisem. Paaniline ringkaitse on mõistetav, aga siiski taunitav, sest põhihädad jäävad gümnaasiumi jutu varju.
Väärikusest jutustada siinkohal on silmakirjaik.
Ühest ja samast asjast saavadki inimesed mõnikord päris erinevalt aru. Seega pole mõtet rääkida, et saadakse aru õigesti või valesti. Olete asjadele ilmselt üpris lähedal, teil on palju rohkem infot toimuvast ja ka palju rohkem emotsioone. Minu sõnum ei lähe üksikasjadesse. See on üldisem – ärge tehke oma kodukanti täis. Ning väärikusest ja väärtustest paljud asjad algavadki.
See oli vastus Rullurile
Kindlasti on pr Kõiv teinud vigu, aga inglise keele õpetaja vallandamine EI OLE üks nendest. Kindel see, et õpilane, kes ise inglise keeles väga tugev, seda kitsaskohta ei ole tunnetanud, aga peale selle, et pr Meier on väga emotsionaalne, on ta ka maksimalist – seega ta ei suuda ega tahagi aru saada, et kõik ei ole ühtmoodi võimekad ja kõigi puhul ei ole nende laiskuse viga kui perfektselt välja ei tule. Teatavasti on pr Meier saanud juba eelmiste direktorite ajal mitmeid hoiatusi, sest on püüdnud tulemusi saavutada, valimata vahendeid. Tugev õpetaja on see õpetaja, kes suudab head tulemused saavutada õpilasi alandamata – nagu näiteks õpetaja Inna Krotman – ta on küll range ja vastavalt on ka tema aines head tulemused, kuid ma ei ole kunagi kuulnud, et ükski õpilane talle seda ette heidaks.