Millist Koguvat me tahame?

Eile toimus Muhus muinsuskaitsealuses Koguva külas seminar “Millist Koguvat me soovime?” Tervitussõnad öelnud muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie tutvustas üldiseid muinsuskaitselisi suundumusi.

Kui seni on oldud materiaalse pärandi kesksed, siis nüüd peaks tema sõnul väärtustama ka asjade tähendust. “Igal asjal on oma lugu,” rõhutas Raie. Näiteks tõi ta Iirimaa väikelinna Kilkenny, mille kesklinna on omavalitsus ära ostnud, et see välja ei sureks. Seal on väga täpselt reglementeeritud planeeringuga käitumine muinsuskaitsealal. Näiteks peavad suunaviidad olema käsitsi maalitud.

Võrdluseks võib tuua, et Koguva külas müüakse talu sisuliselt mõisa hinnaga ehk suurusjärgus 500 000 eurot. Seega läheks Muhu vallal küla omandamine üsna kulukaks.

Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Peeter Nork rääkis uuest muinsuskaitseseadusest, millega vähendatakse mälestiste omanike kohustusi. Seaduse järgi jääksid eritingimused ja järelevalve riigi kanda, kuid tegemist on siiski alles eelnõuga. Kõik oleneb Norgi sõnul riigi prioriteetidest.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa meenutas oma ettekandes, et Koguva küla võeti 1973. aastal kaitse alla mõttega teha sinna vabaõhumuuseum. Siis tehti kuni 30 hoonele rookatused, mis nüüdseks vajavad hooldust. Kohapeal selle töö käsitsi tegemise oskus aga puudub ja teenuse ostmine on kallis. Lahendusena nähakse katuste konserveerimist näiteks eterniidiga.

Veel räägiti külateedest, infosiltidest ja kiviaedadest, mida sumbkülas on mitu kilomeetrit.

Katuseaknad võiksid olla hoovi poole. Sadamasse viivale teele paigaldatud kattega jäädi rahule.

Kokkuvõtvalt tõdeti, et olukord on rahuldav. Oluline on elu säilimine külas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 293 korda, sh täna 1)