Mul on häbi koolijuhi pärast (39)

Saarte Hääle ajakirjanikud on Leisi vallas toimuvat kajastades vestelnud ainult volikogu ühe osapoole inimestega (see selgub ka mulle esitatud küsimustest), ajalehed on ummistatud Leisi keskkooli mustavate artiklitega.

Mul on häbi, et Leisi koolist on kirjutatud nii halvustavalt. On uskumatu, et koolijuht, oma väidete järgi pika staažiga pedagoog, toob oma töötajatega tekkinud suhted nii häbiväärselt lauale. Paistab, et üksikute tundide andmine erinevates koolides ei tee inimesest veel pedagoogi, veel vähem koolijuhti!

Ei hakka mina ajalehes vaagima tekkinud olukorda ja suhteid, sest minul tuleb leida lahendus, kuidas kool sellisest olukorrast välja tuua. Viha ja solvumisega ajalehte paisatud süüdistuste esitajad seda kahjuks ei tee.

Volikogule esitatud struktuurimuudatuste ettepaneku, millega lahvatas kuid kestnud vastuolu koolijuhi ja valdava osa kollektiivi vahel ja mille poolt volikogu ei hääletanud, oleks saanud lahendada ametijuhendite vastavusse viimisega tegelikult tehtava tööga.

Ametinime muutmine ei ole veel struktuuri muutmine. Töölepingu seadus sätestab konkreetsed juhud, millal on võimalik töötajaid koondada. Vallavalitsuse seisukoht annab volikogule selgituse struktuurimuudatuste ettepaneku põhjendamatusest, samuti rahalise kulutuse ebamõistlikkusest.

Toon siinkohal ära vallavalitsuse 19. maist pärineva seisukoha Leisi keskkooli direktori struktuurimuudatuste ettepaneku suhtes:

“Leisi keskkooli direktor esitas 8. mail 2015 ettepaneku koolis struktuurimuudatuste tegemiseks.

Kooli direktori selgituste kohaselt vajab Leisi keskkooli struktuur kaasajastamist ja vastavusse viimist kujunenud olukorra ning kooli tegelike vajadustega. Muutmisettepanek puudutab tööjaotust ja töökorraldust järgmistel ametikohtadel: õppealajuhataja, majandusjuhataja, sekretär.

Direktori väite kohaselt on õppealajuhataja, majandusjuhataja ning sekretäri ametijuhendid sisult vananenud (õppealajuhataja ametijuhend pärineb aastast 2001, majandusjuhataja ametijuhend 2006. aastast ning sekretäri oma 2011. aastast) ega vasta tegelikult tehtavale tööle. Töötajad ei täida kõiki neile ametijuhendis ettenähtud ülesandeid või on hõivatud põhiosas muude ülesannete täitmisega.

Leisi vallavalitsus arutas ettepanekut käesoleva aasta 18. mai istungil ning arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et ettepanekud ei ole põhjendatud:

1. Ettepaneku kohaselt soovitakse kaotada 3 töökohta ning luua 3 uut töökohta. Ettepanekus on viidatud, et töötajate ametijuhendid on vananenud ning ei vasta tegelikkusele ja töötajad tegelevad muude asjadega. Vallavalitsus näeb, et väljatoodud töökohtade puhul ei ole vajalik ega otstarbekas kaotada ega juurde luua uusi töökohti, vaid töötaja tegelikud töökohustused tuleb fikseerida ametijuhendis. Seega tuleks kooli direktoril üle vaadata nimetatud töötajate tegelikud kohustused ning ümber teha töötajate ametijuhendid.

2. Kooli direktor väidab, et uusi ametikohti tekib sama palju, kui oli kaotatud ametikohti ja need luuakse ümberstruktureerimise tulemusena kaotatud ametikohtade arvelt. See ei nõua täiendavat eelarvelist ressurssi. Töölepingu seaduse § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Sellisel juhul ei kaasneks rahalisi kulutusi. Antud juhul soovitakse töö ümber korraldada, seega on tegemist koondamisega.

Kuid töölepingu kohaselt tuleb juhul, kui ametikohad soovitakse koondada, nendel olevatele töötajatele pakkuda muud tööd. Antud juhul soovitakse luua kolm uut ametikohta ning tööandja on kohustatud neid kohti pakkuma. Ülesütlemise avalduses ei saa väita, et muid töökohti pakkuda ei ole. Uute töökohtade puhul on tegemist sisuliselt sarnase tööga.

Töölepingu seaduse § 100 lg 1 ütleb, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Seega ei saa väita, et soovitav tegevus ei nõua täiendavat eelarvelist ressurssi.

Kokkuvõtteks: Leisi vallavalitsus ei näe vajadust Leisi kooli struktuuri muudatusteks ning teeb ettepaneku kooli direktoril töötajate ametijuhendid viia vastavusse tegelikult tehtavate töödega, mille käigus saab läbi viia ka analüüsi, kas ametikoht vajab 1,0 ametikohta või saab hakkama ka väiksema koormusega – näiteks õppealajuhataja ametikoht.”

Lõpetuseks ütlen, et keegi ei ole vastu uute ideede rakendamiseks koolis, vaid nende elluviimise viis jättis soovida.

Vallandamised ja töölevõtmised on aga koolijuhi pädevuses, millesse vallavanem ei sekku.

Seega, ajakirjaniku intrigeerivatele küsimustele ma ei vasta. Küll on aga igal vallakodanikul õigus ja võimalus pöörduda vallavanema poole selgituste saamiseks.

Ludvik Mõtlep
Leisi vallavanem


Ajakirjanikud on rääkinud pea kõikide volinikega

Vastus Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepa etteheitele, et “ajakirjanikud on Leisi vallas toimuvat kajastades vestelnud ainult volikogu ühe osapoole inimestega.”

Leisi volikokku kuulub 13 inimest. Saarte Hääle ajakirjanikud Ain Lember ja Monika Puutsa on sel nädalal vestelnud neist kuuega: Andrus Kandima, Aire Kurs, Anti Leedu, Inga Põlluäär, Priit Nurk, Tuuli Pärtel. Kõik nad on seejuures valimistel Ludvik Mõtlepaga ühes valimisliidus kandideerinud inimesed ja peaksid seega olema vallavanemaga nö “ühes paadis”. Lisaks küsisime Leisis tekkinud võimukriisi kohta arvamust volinik Margus Pajustelt ja Tõnu Erinilt, kes aga kommentaaridest keeldusid. Aseesimees Aile Nau telefonile ei vastanud ega tagasi ei helistanud.

Ludvik Mõtlep teatab oma arvamuses, et “ajakirjaniku intrigeerivatele küsimustele” ta ei vasta. Avaldame siinkohal Saarte Hääle kümme küsimust Ludvik Mõtlepale.

1. Kuidas kommenteerite volikogu esimehe Andrus Kandima lahkumisotsust? Kas peate õigeks Kandima poolt volikogu liikmetele saadetud kirjas esitatud väiteid teie kohta?
2. Nii Reeli Kõiv kui ka Andrus Kandima on öelnud, et teie vastuseis Reeli Kõivu ideedele tulenes sellest, et kooli struktuurimuudatuste korral võinuks ohtu sattuda teie abikaasa Ellen Mõtlepa ja õppealajuhataja Riina Sirgi töökoht?
3. Kuidas kommenteerite vallas levivaid kuuldusi, et tegite volikogu liikmete seas agitatsiooni, et Kõivu esitatud struktuurimuudatuste ettepanek läbi ei läheks?
4. Kas kriis Leisi vallas, mille põhjustas koolijuhi ja volikogu esimehe tagasiastumine, tuli teie jaoks ootamatult? Kas näete endal, oma tegevuses ja käitumises mingit süüd, et asjad on praegusesse seisu jõudnud?
5. Kas tekkinud olukord, kus koolijuht ja volikogu esimees on andnud lahkumisavalduse, valmistab teile kui vallavanemale meelehärmi või on see pigem hea võimalus asuda probleeme lahendama n-ö puhtalt lehelt?
6. Kas teie kui vallavanem peate õigeks kooli jätkamist 9-klassilisena või gümnaasiumina?
7. Millised olid teie ootused siis, kui Reeli Kõiv koolidirektorina alustas, ja kas need ootused täitusid? Millised olid vajakajäämised tema töös?
8. Reeli Kõivu sõnul olite temaga algusest peale opositsioonis. Kuidas kommenteerite?
9. Millal kuulutatakse välja konkurss uue koolijuhi leidmiseks?
10. Kas teie kui vallavanema umbusaldamise korral (Priit Nurga sõnul ei saa seda välistada) oleksite valmis oma kohalt tagasi astuma?

Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 154 korda, sh täna 1)