Kooliaasta lõpp olgu meeldejääv ja alkoholivaba (11)

kooliaasta lõpp olgu meeldejääb ja alkoholovabaKooliaasta hakkab selleks korraks seljataha jääma – lõpuspurt ei ole enam kaugel. Ees ootavad mitmesugused üritused nii koolis kui ka väljaspool koolimaja. Koolilõpuüritused, mis peaksid õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele pakkuma vaid positiivseid emotsioone, on paraku muutunud murekohaks nii klassijuhatajatele, lapsevanematele kui ka politseile ning seda eelkõige noorte alkoholitarvitamise tõttu.

Ka vanemad ostavad oma lapsele alkoholi

Eelmisel aastal avastas politsei Eestis üle 5000 juhtumi, kus alaealine oli rikkunud alkoholiseadust ehk siis alaealisele oli alkohol olnud kättesaadav. Kuressaare politseijaoskond on tänavu pidanud tegelema juba 63 juhtumiga, mil alaealised olid tarvitanud alkoholi. Kuressaare politseijaoskonna arestimajas on tänavu kainenenud kaks noort. Politseiametnik võib alaealise kainenema toimetada juhul, kui teda ei ole võimalik anda täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla. Kui alaealine jääb politseile joobeseisundis n-ö vahele, siis teavitab politseinik sellest nooruki seaduslikku esindajat, olenemata kellaajast. Juhul kui vanemal pole võimalik oma lapsele jaoskonda järele tulla, siis kaalutakse alaealise kainenema paigutamist või koju toimetamist. Sagenenud on juhtumid, kus lapsed vajavad pärast alkoholi tarvitamist ka arstiabi.

Eesti kooliõpilaste hulgas algavad alkoholitarvitamise katsetused juba 12–13-aasta vanuselt. 2014. aasta lõpus Kuressaare koolide 9. klassi õpilaste seas läbi viidud uuringust selgus, et neist on viimase aasta jooksul alkohoolseid jooke tarbinud 82% ja purjus olnud 46%.

Noored ise peavad alkoholi joomise peamisteks põhjusteks uudishimu, sõprade survet ja kuuluvuse vajadust ning muredele lahenduste otsimist.

Olenemata piirangutest, mis alaealistele on seatud, peetakse alkoholi kättesaadavust noorte hulgas lihtsaks. Alkoholi teevad lastele kättesaadavaks enamasti täisealised. Noored kasutavad edukalt ära poodide vahetus läheduses viibivaid
asotsiaalsete elukommetega isikuid, kes saavad poes käimise eest väikese tasu vahelt – olgu see siis raha või sigaretid.

Tihti saadetakse alkoholi järele täisealiseks saanud sõbrad või sugulased. Sagenenud on juhtumite arv, kus lapsevanem on lapsele alkoholi ostnud. Noored, kes näevad vanemad välja, püüavad ise poest alkoholi osta, mis omakorda tähendab, et ka poemüüjad peavad olema teadlikud ja oskama märgata, kas letile laotud alkoholikoguse ostja on ikka täisealine.

Alkohol on noorele organismile ja tervisele ohtlik, kahjustades eelkõige aju arengut, samuti võivad purjus peaga tehtud otsused mõjutada negatiivselt noore inimese tulevikku. Arvestades, et paljud õnnetusjuhtumid – liiklusõnnetused, uppumissurmad, vägivallateod – toimuvad just alkoholijoobe tõttu, lasub vastutus lastega juhtunu eest eelkõige täiskasvanutel.

Sel aastal on Kuressaare linnavalitsus ja politsei keskendunud alkoholi kättesaadavuse ja alaealiste alkoholitarvitamise ning sellega seotud kahjude vähendamisele.

Norra toetustest 2009–2014 rahvatervise programmi raames rahastatava projekti “Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades” käigus teostatava kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammi osana on Kuressaares korraldatud infopäevi ja koolitusi nii koolide esindajatele kui ka alkoholimüügiga tegelevatele ettevõtjatele ja teenindajatele. Selle eesmärk on üks: kujundada Kuressaares ja Saare maakonnas tervemat alkoholikultuuri ning tutvustada võimalusi, kuidas igaüks saab anda oma panuse alkoholi kättesaadavuse ja tarbimise vähendamisse meie kodusaarel.

Ükskõiksus on üks halvemaid lahendusi

Tähelepanu on pööratud ka lapsevanemate teadlikkuse tõstmisele alkoholiga seotud küsimustes. Näiteks toimus aprillis lapsevanematele mõeldud seminar “Minu laps, alkohol ja tulevik”, kus arutleti Terve Eesti SA juhi Riina Raudse juhtimisel selle üle, kuidas ja millal rääkida lapsele, mis on alkohol ning miks pole alkohol mõeldud lastele; kuidas saame muuta oma elukeskkonda ning iseenda hoiakuid ja käitumist, et meie laste jaoks ei oleks joomine vaba aja veetmise loomulik osa. See pole alati lihtne ja inimeste ükskõiksus nendes küsimuses on üks halvemaid võimalikke lahendusi.

Teaduslikult on tõestatud, et vanema heakskiit ja hoiakud mõjutavad lapse otsuseid nii alkoholi tarvitamisel kui ka sellesse suhtumisel. Nagu Riina Raudne Kuressaares toimunud seminaril kinnitas, saavad vanemad koduste kokkulepete kaudu suunata laste valikuid ja suhtumist alkoholi, lükata edasi alkoholitarbimise alustamist ning seeläbi vältida sellest põhjustatud liigseid riske.

Selleks, et toredad koolilõpuüritused jääksid nii kooliperele kui ka õpilastele ja nende peredele meelde positiivselt, tuletame meelde, et alkoholiseaduse kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine ja omamine keelatud. Samuti on keelatud alkohoolse joogi ostmine, müümine, pakkumine, üleandmine alaealisele või alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele – neid tegevusi loetakse alaealisele alkohoolsete toodete kättesaadavaks tegemiseks. Indikaatorvahendi näit ehk alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei ole alaealiste puhul oluline, karistatav on alkoholi tarvitamine.

Tunnustust väärib see, et saarlased on hakanud politseile rohkem teatama alaealiste võimalikust alkoholitarvitamisest ja noorte pidudest. See näitab, et inimesed märkavad ja hoolivad. Kutsume kogukonda üles alkoholiteemal kaasa mõtlema ja andma oma panust alkoholi kättesaavuse ja sellega seotud kahjude vähendamisse. Lapsevanematel tuleb oma last toetada ja suunata nii, et ta tunneks ja austaks ühiskonnas kehtivaid reegleid ning suudaks neist kinni pidada. Kodul on kõige suurem mõjujõud lapsele ja tema käitumisharjumustele. Kool ja politsei saavad pakkuda vaid tuge lapse suunamisel.

Edukat kooliaasta lõppu, ohutut ja turvalist koolivaheaega ja kaunist suve!

Žanna Kreštšenko
Kuressaare linna piirkonnapolitseinik
Minna Raun
noorsoopolitseinik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 462 korda, sh täna 1)