Kas kõik laste käitumishälbed saavad alguse kodust? (10)

Mul oli külas 11-aastane 4. klassis õppiv lapselaps, kellel oli järgmiseks nädalaks vaja läbi lugeda Louis Sachari raamat “Augud”. Orissaare raamatukogus oli see täiesti olemas. Raamatus on 236 lehekülge, millest pool oli poisil enne loetud, kuid nüüd pidi ta lugema iga päev 40 lehte – 20 hommikul ja sama palju õhtul. Käisime pojaga korraks kodust ära ja koju tulles raporteeris poiss, et norm on juba loetud.

Lugu tundus kahtlane

Asi tundus vähe kahtlane ja ma otsustasin kontrollida. Selleks pidin aga ise raamatut enne lugema. Vaatasin ja võrdlesin selle raamatu sisu lapse vanusega ja minu meelest oli siin midagi väga viltu. Raamat ei olnud 11-aastasele lapsele eakohane ja seda mitmel põhjusel. Koostasin küsimused, minu õnneks oli vahepeal koju jõudnud ka poisi ema, kes oli lapse kontrollimisega väga päri. Mida edasi küsimustega jõudsin, seda rohkem jahmatust paistis ema näost ja lõpuks ütles ta: “See on võimatu. Nii väiksele lapsele selline raamat!”

Raamat on küllalt raske sisuga ja vajab mõistmist, mida üheteistaastasel lapsel aga veel pole ja mis asjatult kütab üles ebaterveid kirgi, millest nii väikesel lapsel veel täielikku arusaama pole, aga mida tema võtab oma väikese mõistuse tasemelt. Raamatus räägitakse poistekambast, kus on küllalt üksteisega toorutsemist, hirmuvalitsust ja mõnitamist nii omavahel kui ka täiskasvanute poolt. Kirjeldatakse ilusat noort kooliõpetajat, keda kõik mehed ihaldavad, kuid kes armub sibulakaupmehest neegrisse (just nii on kirjas) ja nad suudlevad, mida keegi juhtub aga pealt nägema.

Kuna valge ja neeger ei tohi mingit lähisuhet omada, rääkimata suudlemisest, siis on noored sunnitud põgenema. Sibulakaupmehe eesel jäetakse jõe äärde ja tahetakse minna paadiga teisele kaldale, kuid poolel teel jõuab neile järele rikkuri mootorpaat, Neeger tapetakse ja õpetaja tuuakse tagasi. Šerif käitub neiut üle kuulates ahistavalt, sundides teda ennast suudlema. Tütarlaps rabeleb lahti ja põgeneb, kuid hiljem tuleb tagasi ja tapab šerifi ning temast saab lindprii, keda tuntakse tapja Katerinina.

Mida põnevamaks läks sisu, seda suurema õhinaga poiss küsimustele vastas. Me küsisime emaga päris ühest suust, et kas see raamat on teil tõesti kohustuslik kirjandus. Õpetaja sõbranna oli seda soovitanud kui väga põnevat raamatut ja nii need lapsed seda loevadki.

Vaenu õhutamine

Arutasime täiskasvanutega seda küsimust omavahel ja leidsime kõik, et raamat oleks paslik põhikooli lõpuklassides või hoopis gümnaasiumi õppuritele, kel on juba enam mõistust ja arusaamist elust, kuid nii väikesed lapsed võivad võtta asja hoopis isemoodi. Nii noortes lastes on vara kirglikke tundeid äratada ja õhutada. On juba kuulda, et ka seksuoloogilisele kasvatusele hakatakse vanusepiire seadma, et lasteaias ja algkoolis oleks nagu varavõitu rasedusvastaseid vahendeid tutvustada.

Tallinnas ja kogu Eestis on küllalt liikumas tumedama nahaga lapsi. Kas raamatust loetu ei kalluta nii väikese lapse arusaamu, õhutades vihkamist? Ja veel see hirmus tapmise õigustamine? Esiteks šerifi ja põgenike püüdjate poolt, siis kättemaks šerifile ja kõigile teistele vaenlastele.

Me miniaga leidsime, et kas siin ei peitu ikka pisike alge ja tõuge asjadeks nagu koolitulistamine. Vastikuid peab ju hävitama. Poeg kui kaine mõistusega ja arukas mees võttis raamatu, et see öösel läbi lugeda. Siis saab ta õige pildi asjast ja oskab seda ka lapsele selgeks teha nii, et sellest ei tuleks vääritimõistmist. Selle raamatu tõttu tekkis mul mõte, et kas ikka kõik kurjus tuleb kodust, äkki peaks ka koolis vaadatama, mida ja kellele õpetada. Algklasside lapsed ei peaks nii raske tegelikkusega veel kokku puutuma. Elu on küllalt karm ja me ei ela ju ometi Chicagos.

Vägivalda on arvutimängudes ja filmides juba küll ja rohkem, miks seda veel koolitunnis juurde lisada? Kas tõesti on lasteraamatud otsa saanud, et algklassid peavad lugema nii pakse ja tõsiseteemalisi raamatuid? Mina muidugi ei tea, kas see raamat on ka Saaremaa koolides 4. klassi programmis või kasvatab pealinn oma lapsed varakult eluküpseks või on see hoopiski ühe kooli sisene valik. Igatahes meie meelest on selline valik nii noorte laste jaoks vale.

Ingrid Holm
Orissaare valla elanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 684 korda, sh täna 1)