Inspektsioon on püügilt juba 150 salapüünist eemaldanud (8)

JAAK HAAMER: Keskkonnainspektsiooni järgmine suur mure on vähipüük, mis ametlikult algab augustis, kuid vähipüügiks mõeldud püüniseid on jõgedest eemaldatud juba praegu. “Välistada ei saa, et need on sinna jäänud eelmisest aastast,” märkis ta. Foto: Tambet Allik

JAAK HAAMER: Keskkonnainspektsiooni järgmine suur mure on vähipüük, mis ametlikult algab augustis, kuid vähipüügiks mõeldud püüniseid on jõgedest eemaldatud juba praegu. “Välistada ei saa, et need on sinna jäänud eelmisest aastast,” märkis ta. Foto: Tambet Allik

Keskkonnainspektsioon on sel aastal Saare maakonna siseveekogudest ja merest ära korjanud ligikaudu 150 ebaseaduslikku püügivahendit.

“Sel aastal pakkus meile kõige rohkem tööd Kuke jõgi. Sealt võtsime ära kõige rohkem ebaseaduslikke püügivahendeid – mõnel päeval kuni kaks-kolm,” ütles Saarte Häälele keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer.

Tema sõnul olid need väiksemad rüsad ja mõrrad. Kuke jõel inspektorid rikkujaid otseselt ei tuvastanud, aga püüniste ärakorjamisega lõpetati ebaseaduslik kalapüük, mis on kalavarude säilimise koha pealt oluline.

Mis puudutab särje kudeajal püüdmist, siis oli Nasva jõgi Haameri sõnul Kuke jõe järel teine ahvatlev püügikoht maakonnas. “Avastasime ka seal ebaseaduslikku tegevust, kui jõge püüti sulgeda nakkevõrkudega. Välja korjasime sealt mitmeid püüniseid, kuid isikute tuvastamine ei õnnestunud,” nentis Haamer. “Kellelegi süüdistust esitada seega ei saa, aga ilmselt pole süüst puhtad ei kohalikud kalamehed ega mujalt tulevad püüdjad. Oma võrkudest jäid nad aga ilma.”

Haamer rõhutas, et harrastuskalapüük toimub vaid oma toidulaua tarbeks. Harrastuspüügil ja õngepüügil püütud kala müük ja ost on keelatud.

“Juhin tähelepanu veel sellele, et Linnulahe pool küljes on igasugune kalapüük keelatud. Õngega võib püüda Mullutu poole jäävas kraaviosas. Võrgupüük on aga sealgi keelatud,” lisas ta.

Tänavu on tabatud vaid üks röövpüüdja. Haameri sõnul püüdis too lahtede vahel kala, omamata püügiluba ja tema püügivahendid polnud nõuetekohased. “Kalapüügiseaduse järgi peab isik tekitatud keskkonnakahju kinni maksma kalaliikide kaupa. Kuna menetlus on pooleli, siis ma sellest täpsemalt ei räägiks, aga kahju jäi seal väärteomenetluse piiresse,” ütles Haamer.

Püügiks kasutati vähimõrdasid, mis olid asetatud teetruupi eesmärgiga saada lühikese ajaga suur kogus kala. Püüdja õnnetuseks oli sel päeval abipolitseinikuna patrullis keskkonnainspektsiooni töötaja, kes rikkumise tuvastas ja alustas menetlust.

Jaak Haamer rääkis, et kui vaadata rikkumisi aastate lõikes ja tänavu, siis kõige suurema osakaalu rikkumistest moodustavadki just kalapüügiseaduse rikkumised. 2014. aastal alustati 46 väärteomenetlust, tänavu on neid alustatud 14.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 652 korda, sh täna 1)