Vabaühenduste ettepanekul tehtud põhiseaduse muudatus (1)

lapsed valimeEelmine nädal oli ajalooline: riigikogu muutis 1992. aastast kehtivat põhiseadust viiendat korda ning lubas 16- ja 17-aastased noored kohalikke volikogusid valima. Tegu oli tõenäoliselt selle põhiseaduse esimese muutmisega, mis tehtud eelkõige vabaühenduste ettepanekul.

Pikaaegne töö viis sihile. Juba 2007. aastast on paljud noorteorganisatsioonid selle muudatuse nimel pingutanud. Ja mitte ainult noorteorganisatsioonid! Valimisea langetamise protsessi oli kaasatud väga palju osapooli. Ka poliitikuid. Mina kui noor eestlane tundsin südames uhkust, kui ma nägin, kuidas veel otsustamise päevalgi kolleegide seas teavitustööd teinud Kalvi Kõva mööda riigikogu saali ringi ruttas.

Otsustavaks saanud Vabaerakonna poolt- ja vastuhääled anti Krista Aru kõnes viidatud riigimehelikust põhimõttest lähtuvalt: pole oluline, kes on valitsuses ja kes opositsioonis, oluline on eelnõu sisu ja iga rahvaesindaja südametunnistus.
Selle otsusega kinnitas Eesti oma tuhmuma kippuvat noorte- ja uuendusmeelset kuvandit.

Eufooria noorte ühise töövõidu üle tuletab veelgi enam meelde, et seoses meie tähtsuse kasvuga Eesti ühiskonnas on ees ootamas uued väljakutsed. Jätkuv skeptilisus valimisea langetamise ümber toitub mõttest, et noored on kergelt mõjutatavad ja manipuleeritavad. Mina usaldan Tallinna ülikooli riigiteadlasi eesotsas Anu Tootsiga, kelle mitmeaastase töö tulemusena eelmisel kevadel valminud uuringus “Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine” leiti, et Eesti 16-aastased noored on valmis osalema kohalikel valimistel. Samuti järeldati, et otsusel puudub negatiivne mõju, kuid positiivse mõju olemasolu sõltub sellest, kas rakendatakse lisategevusi.

Skeptikud

Skeptikud näevad seisu loomulikult mustemalt. Vältimaks negatiivset efekti, ei piisa vaid numbri muutusest, vaja on rohkemat. Eelkõige reforme koolides. 2007. aastal kõikidel valimistel valimisiga langetanud Austria otsustas samamoodi kaasnevate kodanikuhariduslike reformide kasuks.

Eesti noorteühenduste liit pakkus välja valimisea langetamisega kaasnevate tegevuste kava mullu juuni algul. Vaja on teha laiemaid muudatusi, sest eesmärk on noorte suurem kaasatus ühiskonda ja neile koolis õpitu kõrvale praktilise kogemuse andmine. Põgusad mõttevahetused haridusministeeriumiga annavad kindluse, et nad on valmis meie kava arutusele võtma ja praeguses koolisüsteemis täiendusi ellu viima. Muudatused saavad seda objektiivsemad, mida rohkem noortega kokku puutuvaid organisatsioone oma nägemuse avaldab.

ENL-i kava puudutab viit valdkonda. Lisaks kodanikuharidusele koolis on olulised ka üldine valimisvalmidus ühiskonnas, noorte teemad poliitikas, poliitika kooliseinte vahel, tähelepanu venekeelsetele koolidele. Ühiskondlik valimisvalmidus on meie kõigi ühine teema, mitte ainult mingi konkreetse organisatsiooni või ministeeriumi oma. Näiteks vajavad kõik Eesti valijad veebilehte, mis koondaks infot targa valiku tegemiseks. Ka ühiskondlik hoiak peab muutuma.

Poliitika ei ole pidalitõbi, mida äärmise ettevaatlikkusega vältida. Poliitika on meie igapäevaelu, alates sellest, mida me poest ostame, kuidas ühistransport toimib, kuni selleni, milline on linna atmosfäär või koolilõuna kvaliteet. See tähendab muu hulgas ka meedia muutumist veelgi professionaalsemaks, et mitte kultiveerida poliitikavaenulikkust.

Valimisvalmidus tähendab ka seda, et poliitikud hakkavad rohkem arutlema noorte teemade üle ja seletama noortele arusaadavas keeles, kuidas oma elujärge parandada. Nii juhtus ka Austrias kaheksa aastat tagasi pärast valimisea langetamist. Loomulikult vajab noorte eagrupp eraldi tähelepanu. Enne 2017. aasta kohalikke valimisi tuleb läbi viia teavituskampaania ning jätkuvalt arendada osaluskogusid ja teisi vorme.
Nagu öeldud, suurem osa valimisea langetamisega seotud muudatustest peab toimuma koolis. Tuleb täiendada ühiskonnaõpetajate ja koolijuhtide koolitust. Äärmiselt oluline on välja töötada reeglid, mis ei lase koolides teha poliitpropagandat, kuid lubavad anda noortele neutraalset ja õpetlikku teavet poliitilistest vaadetest. Kõike seda tuleb teha, kaasates võrdselt eesti- ja venekeelseid koole.

Anu Tootsi mõjude analüüs tuvastas, et kodanikuhariduses kapseldutakse liiga tugevalt õpikuteadmistesse ning reaalelulisi sündmusi ja probleeme kaasatakse õppeprotsessi vähesel määral. Seetõttu tuleb ühiskonnaõpetuses rohkem rääkida osalusest, demokraatlikust poliitilisest kultuurist kooliseinte vahel ja erinevatest valijakasvatuslikest teemadest. Üks punkt meie reformikavast on juba jõudnud ka koalitsioonilepingusse: põhikooli õppekavasse viiakse sisse suhtlemisõpetus, mis aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust ja ennetada perevägivalda, suhtlemis- ja suhteprobleeme.

Eneseteadlikud noored

Lõppude lõpuks taandub noorte valimisvalmidus arusaamale iseendast. Suur osa noori on eneseteadlikud ja julgevad argumenteerida erinevate valikute poolt või vastu. Seega tuleb noortele teadvustada seda, et tegelikult nad oskavad valikuid langetada ja enda eest ühiskonnas seista. Mitte ainult ühiskonnaõpetuse tunnis, vaid noort ümbritsevas keskkonnas laiemalt, rääkides sellest, et nad on teiste ühiskondlike gruppidega võrdväärsed.

Eestile on kasulik, kui me võimalikult vara näitame noortele, et nad on suure potentsiaaliga ja enda eest vastutavad isiksused. Nii võtavad noored õigel hetkel vastutuse isamaa ees ning viivad seda edasi ettevõtlike, kodumaad hoidvate, kriitiliselt mõtlevate ja laia silmaringiga aktiivsete kodanikena.

Valimisea langetamise eelnõu algatamisest 1. juulil 2014 heaks kiitmiseni kulus 309 päeva. Heakskiitmise päevast, 6. maist 2015 järgmiste kohalike valimisteni 15. oktoobril 2017 läheb aega 893 päeva. Seega on meil ligi kolm korda rohkem aega ellu viia valimisea langetamisega kaasnevaid reforme! Ootan innukalt poliitikute ja ametnike otsuseid, rakendamaks neid muudatusi! Sama aktiivselt jätkavad oma tegevust ka noored: riigiisade usaldusele tuleb vastata tegudega. Jõudu tööle meile kõigile!

Arvamuslugu ilmus 12. mail Postimehe arvamusrubriigis.

Reet Sillavee
Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 178 korda, sh täna 1)