Saare maavalitsus: oleme ettevõtjatega päri (4)

lennukSaare maavalitsuse ja ettevõtjate seisukohad Kuressaare–Tallinna lennuliini tuleviku osas on sarnased.

Leiame, et tulevikku vaadates peaks Tallinna–Kuressaare–Tallinna lennuliin olema leitav lennupiletite rahvusvaheliselt tuntud broneeringusüsteemidest, liini peaks teenindama suurem lennuk ja lennuühendus võiks toimuda 14 korda nädalas.

Lennuliini teenindamine suurema lennukiga ja tihedama reisigraafiku alusel tekitaks lennuühenduses uue kvaliteedi ja avaks Saaremaale lendamise võimaluse suuremale ringile inimestele. See looks parema ühenduse maakonna elanikele ja annaks suuremad võimalused turismiettevõtetele.

Praegune lennuk on liiga väike

Tegelikult jääb 18-kohaline lennuk juba praegu suurema nõudlusega aegadel, nagu esmaspäeva hommik, neljapäev ja reede õhtu ning suveperioodil, liiga väikeseks. Samas oleks suurem lennuk väiksema nõudlusega aegadel jälle alakasutatud. Kuid siis aitaks lennuki täitumust parandada lennuliini stabiilsus, piletimüügi parem korraldus ja info kättesaadavus. Lisaks praegustele reisijatele muutuks lennuliin seeläbi atraktiivsemaks rohkematele sihtgruppidele ja selle võimalusi kasutaksid ka turismigrupid, golfimängijad jne.

Samuti on usutav, et kui seame eesmärgiks vähemalt 40-kohalise lennuki, oleks ka pakkujaid rohkem, sest selliseid operaatoreid, kes pakuvad teenust 18-kohaliste lennukitega, on regiooni alles jäänud vähe. Võimalike pakkujate arvu suurenemine tekitaks konkurentsi ja parandaks teenuse kvaliteeti.

Samas on selge, et lennuliini teenindamine suurema lennukiga tõstab oluliselt reisi maksumust ning siin tekivad käärid soovide ja võimaluste vahel. Lennuliini teenindamine suurema lennuki ja tihedama graafikuga eeldab riigieelarvest makstava toetuse olulist kasvu, suure tõenäosusega tähendaks see piletihinna märgatavat kallinemist. Meie andmetel kasvavad lennuliini kulud sellisel juhul ligi kolmekordseks, võrreldes praegu toimiva liini maksumusega.

Kuressaare–Tallinna lennuliini on viimase paarikümne aasta jooksul teenindanud Air Livonia, AS Avies, AS Estonian Air ja nüüd jälle Avies. Mis puudutab rahulolu perioodiga, mil liini teenindas Estonian Air, siis lennumugavuse ja mahutavuse osas oli sobivam just nende kasutatud 30-kohaline lennuk SAAB 340. Samas ei suutnud ka Estonian Air tagada lennuühenduse stabiilsust. Esines probleeme graafiku järgimisega, lennud hilinesid sageli või jäid ära kas rikke või ilmastiku tõttu.

Rahulolu tänase vedajaga: võrreldes varasemaga on paranenud ühenduse stabiilsus. Samas on ka Aviesil periooditi esinenud kõrvalekaldeid lepingu täitmisest, näiteks perioodil oktoober–november 2014, kui tekkisid raskused lennugraafiku järgimisega ja osa lende jäi ära. Praeguseks on olukord paranenud ja viimased kolm kuud on lennuliin toiminud enam-vähem korrektselt.

Kaks rahva seas levinud müüti

Aviesi vajakajäämised on saanud meediakajastusi ja probleemid on avalikkusele teada. Siit on tekkinud ka kaks üldlevinud müüti, et lennuk ei lenda ja pilet on kallis. Tegelikult on ühendus toiminud üsna hästi ja piletihind on bussipileti hinnaga võrreldes väga soodne.

Leping Aviesiga on sõlmitud kuni 31. maini 2017 ja seega tuleb uus korraline hange läbi viia 2016. aasta jooksul. Kas uue hanke korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium või Saare maavalitsus, on veel vara öelda, see sõltub kokkuleppest.

Kindlasti soovime me uue hanke korraldamises osaleda. Uue lennuhanke ettevalmistamiseks on korraldamisel regionaalsete lendude ja lennujaamade analüüs. Selle tulemusel peaks muu hulgas valmima ettepanekud hanketingimuste, sh ka kasutatava lennuki suuruse kohta.

Vaatamata lennutegevuse lõpetamisele Rootsis on Aviesi esindajad meile kinnitanud, et nad jätkavad Kuressaare liini teenindamist kuni lepingu tähtaja lõppemiseni.

Kolmapäeval ilmus Postimehes uudis Aviesi pankrotiavalduse esitamise kohta Rootsi ettevõtete poolt. Aviesi pressiteate kohaselt ettevõtte pankrotti oodata ei ole. Seega on vara öelda, millised tagajärjed pankrotiavaldusel meie lennuliinile tegelikult on.

Kas kohus kuulutab välja ettevõtte pankroti või mitte, selgub lähiajal. Juhul kui pankrot välja kuulutatakse, tuleb valmis olla selleks, et leping lõpetatakse ennetähtaegselt ja liinile tuleb leida uus vedaja plaanitust varem.

Saare maavanem Kaido Kaasik,
Saare maasekretär Jaan Leivategija,
Saare maavalitsuse arendusnõunik Karl Tiitson

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 519 korda, sh täna 1)