Noorpõllumees Mihkel Raud saab 160 000 eurot toetust (16)

NOOR PÕLLUMEES: 20-aastasena ei saa just igaüks maahoolduseks nii suurt toetust. Foto: Tambet Allik

NOOR PÕLLUMEES: 20-aastasena ei saa just igaüks maahoolduseks nii suurt toetust. Foto: Tambet Allik

Kaks ja pool aastat tagasi tulevikutegijate osaluskohvikus maakonna suurima lihaveisekasvataja Vjatšeslav Leedoga ühe laua taha sattunud koolipoiss on suurärimehe ideedest innustatuna muutumas Lääne-Saaremaa üheks tõsisemaks loomakasvatajaks.

2013. aasta kevadel gümnaasiumi lõpuklassi poisina Leedo firmalt lihaveiseid rentinud Karala noormees Mihkel Raud on praeguseks koostööst oma mentoriga küll loobunud, kuid rendiloomade karjatamise eest tasuks saadud vasikad moodustavad tema 17-pealisest karjast enamuse.

Sel kuul toetas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Mihkel Raua kahte projekti kokku 160 000 euroga, millest 85% katab ühtekuuluvusfond ja ülejäänu keskkonnaprogramm. Selle raha eest soetab noormees maahooldustehnikat, 24 lihaveist ja kogumisaia komplekti. 20-aastane Mihkel Raud on kindlasti üks väheseid omaealisi, kes on eales seoses maahooldusega nii suurt toetust saanud.

Mihkel Raud rääkis Saarte Häälele, et toetust küsima ärgitas teda üks oma küla noorik, kes on ise varem projekte kirjutanud. “Kui taotluse sisse viisin, ei olnud ma endas sugugi kindel, ning jaatav vastus oli väga hea üllatus, et siia ääremaale ka midagi antakse,” rääkis Raud. Samas möönis noor põllumees, et ehkki taotluse koostamine oli aeganõudev, aitas hinnapakkumistesse süvenemine ja foorumites info otsimine tal kõvasti targemaks saada. “Sain palju teada, milline tehnika on tõhus, töökindel ja siinsetele maadele kõige sobilikum.”

Mihkel Raud pühendus oma karja suurendamisele sellise andumusega, et jättis isegi loomakasvatusõpingud maaülikoolis pärast esimest semestrit pooleli. “Tol hetkel ma naersin, et minu oma loomad mult seda paberit ei küsi, aga mingeid teadmisi on ikka vaja ja õppimisest pole pääsu,” rääkis noor põllumees. Teadmiste omandamise juurde kavatseb noormees naasta niipea, kui suurem sagin raugemas ja aeg vähegi võimaldab.

Ehkki Mihkel Raud sai toetust maahoolduse tarvis, peab ta ennast eelkõige põllumeheks. Noormehel on tänaseks kasutada ligemale 100 ha maad, millest suur osa on rendimaa. Maad on andnud Mihkli kätte hooldada ka head tuttavad, kes ei taha oma maadel lasta võssa kasvada.

Mihkli lähituleviku eesmärk on tõsta loomade arvu 60–70 loomani. Sellise arvu juures saab veel oma pere jõududega hakkama ja samas tagab see ka rahalise toimetuleku. “Praegu uurin, millise tõu peale minna – tahaks ikkagi võimalikult suurt ja head tõugu, kes saab siinsetes tingimustes hakkama.”

Kindlasti plaanib Mihkel Raud küsida ka maaelu arengukava toetusi, nagu noortaluniku toetus, ja osta selle eest traktori. Pikaajalisemate plaanide hulka, mis võivad aga teoks saada veel selle eelarveperioodi jooksul, kuuluvad veel näiteks uue lauda, silohoidla ja heinaküüni ehitus.

Euroopa põllumajanduspoliitika võimalusi kasutades võib koolipoisina sisuliselt nullist alustanud Mihkel Rauast saada lähiaastatel Lääne-Saaremaa üks tõsisemaid põllumehi. “Kui noorelt alustada, siis on lootust kuskile jõuda,” tõdeb Mihkel, kes on põllumehena meelitatud mõttest langetada ise otsuseid ja olla ise oma peremees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 641 korda, sh täna 1)