Väinamere Liinid: sadamas ootamist saab vältida (15)

sadamas ootamist saab välitidaVastukaja Liis Koppeli arvamusloole “Ma pole turist, ma elan siin!” (SH, 5.05)

Me kõik saame reisijatena ka ise midagi ära teha, et tippaja laevaliiklus kõigile meeldiv ja sujuv oleks. Reisijad saavad teha seda nii, et planeerivad reisi ette ja ostavad veebipileti ning tulevad sellega ka õigeaegselt sadamasse.

Me saame kaasreisijatesse suhtuda lugupidamise ja tähelepanuga. Olla abivalmis, hoolivad ja mõistlikud. Meil on hea meel, et saame vastuseks reisija pöördumisele selgitada ka laiemalt laevaliiklusega seonduvat. Kindlasti on teistelgi sarnaseid küsimusi tekkinud.

Hea Liis Koppel! Tähelepanekud ja ettepanekud, eriti avalike teenuste puhul, nagu seda laevaliiklus on, on väga vajalikud.

Meile saadetakse ikka mõnikord päringuid, kui inimestele tundub, et kellelegi on liiga tehtud või kusagil saab midagi paremini teha. Läbimõeldud ettepanekuid tuleb kahjuks väga harva.

Oleme tänulikud reisijatele, kes pöörduvad otse meie poole, siis saame olukorra koos läbi arutada ning tavaliselt on väga mõistlik ja selge põhjendus, miks seekord tehti just nii.

Igal kodanikul on alati õigus ka otse meedia poole pöörduda, kuid siiski oleks kena täpsustada enne asjaolusid, lasta esimesel emotsioonil lahtuda ja seejärel asjad läbimõeldult kirja panna.

Veebipilet mobiiliga

Laevaliiklust korraldavad inimesed, kes teevad oma tööd südamega, ja lugeda lehest emotsioonidega segatud süüdistusi ja tähelepanekuid ei ole meeldiv tunne. Eriti kui kõigel on põhjendus. Mõnikord oleme liiga kergekäelised hinnanguid ja süüdistusi jagama. Meie sõnadel on väga suur jõud, seepärast tuleb neid hoolikalt valida.

Etteruttavalt võime kinnitada, et ebaõiglast teenindust 30. aprillil Virtsu sadamas ei tuvastatud, oleme vestelnud inimestega ja analüüsinud seda põhjalikult. Kõigest aga järgemööda.

Alustame kirja lõpust. Vedaja visioon püsiühendusest laevadega sisaldab just neidsamu mõtteid, et koos lihtsa piletisüsteemiga ja sõidukipiletiga saab kohalikele elanikele teha ka eraldi sõidurea. See on meie kõigi ühine unistus, mida aga vedaja kahjuks üksi ellu viia ei saa, siin on vaja kogukonna toetust ja riigi soovi.

Sadamas ootamist on võimalik vältida, kui osta veebipilet, mida nüüd saab osta ka mobiiliga. Teie kirjeldatud olukorras, kus Tallinna sõit oli juba kolm kuud ette teada, pole küll kedagi teist mõistlik süüdistada, et pidite sadamas ootejärjekorras seisma. Veebipileteid müüakse kuu aega ette. Praegu on veebipileteid ka pühadeks ja nädalavahetusteks võimalik vabalt osta veel mõni päev ette. Jälgisime just lihavõttepühade ajal, kuidas inimesed ostavad e-pileteid kõige “kuumemaks” ajaks, ja kurb küll, aga veel mõni päev enne tippaega oli pileteid ostetud liiga vähe, mis näitab, et inimesed ei tunne eriti muret selle pärast, kuidas kasvõi pühapäeval Kuivastust pääseda laevale ooteajata.

Näiteks kevadpühade aegu sai 30. aprilliks Virtsust kell 19.20 väljunud reisile pileteid osta veel vähemalt 26. aprillil, varasematele reisidele kella 16–17 paiku aga suisa 28. aprillil.

Me ei tea, mille alusel oli teil ootus, et tipptund on sadamas 16–17 paiku. Tipptund on Virtsus enne nädalavahetust ja pühi just kell 18–21. Ootejärjekord tekkis 30. aprillil kella 18 paiku, mis on tavapärane, enne seda pääses ja tavaliselt pääsebki laevale ilma pikemalt ootamata.

Seda, mis põhjusel ootejärjekorra sõidukitest jalgsi kassade juurde tullakse, uurisime erilise põhjalikkusega, sest süüdistusi ebaõiglasest teenindusest võtame väga tõsiselt.

Selgitame: õigus praamiteenusele eelisjärjekorras ja tasuta on lapsinvaliidi ehk alla 16-a puudega isikut ja sügava puudega isikut transportival sõidukil. Virtsus teenindati 30. aprillil ajavahemikus kell 17–20 vähemalt 15 sarnast sõidukit. See võib olla uudiseks, et meie keskel elab täna nii palju puudega isikuid, kuid see on tõesti nii. Kirjeldatud puhul ongi sõidukil õigus väljuda üldisest ootejärjekorrast ja saada teenindatud väljaspool järjekorda. Sel juhul võivad nad läbida ka e-pileti raja kassast ostetud piletiga. Seda ka tehti, neid sõidukeid abistas omakorda meie piletikontrolör pääslas. Puudega isiku soodustused saab vormistada ainult kassas, sest esitada on vaja ka puuet tõendavad dokumendid. See on põhjendus teie kirjeldusele: “Seejärel tõmmati autoga oma ootejärjekorrast välja ja sõideti busside ja suurte sõidukite rea tühja kassa juurest läbi nii, nagu oleks tegemist varem ostetud e-piletiga reisijatega. Sadama ooteplatsil reastuti ümber õigesse sõidukite ritta.”

Mitte ühelegi teisele sõidukile peale eeltoodute ja liinibusside ei vormistata kassas piletit enne, kui sõiduk on jõudnud kassa juurde oma järjekorras. Nii vastas ka meie teenindaja kassast, kui kirja autor kohapeal pöördus. Teisiti ei saanudki vastata, sest nii on.

Kassast müüakse pileteid jalgsi reisijatele. Lisaks on õigus tulla ostma kassast juurde reisijapileteid neil sõidukijuhtidel, kelle e-piletil ei ole nii palju reisijaid, kui autos tegelikult on. Samuti väljastatakse kassast e-pileti duplikaate. Võimalik, et on veel midagi, mida me ei tea, siis oleme selle info eest väga tänulikud.

Mööname, et kindlasti saab parandada jalgsi reisijate teenindamist, kuid tähelepanelik ja hooliv suhtumine kaasreisijatesse laseb kõigil võrdselt teenindatud saada nii sõidukiga kui ka jalgsi.

Ootame teid, Liis Koppel, lahkesti meile külla Väinamere Liinide kontorisse Kohtu 1 Kuressaares ja arutame ühiselt. Ainult üheskoos saame elu saartel paremaks muuta.

Kevadpühad tõid rekordi

Äsja möödunud kevadpühade nädalavahetus 30. aprillist 3. maini oli laevaliikluses uus hooajaväline rekord, mida seni hoidis enda käes Saaremaa ralli. Kuivastust sõidutati pühapäeval üle väina 2521 sõidukit, seni oli rekord 2409. Tippkoormuse korral ilmnevad selgemini ka kitsaskohad ja need on meie jaoks alati õppimise kohad.

Sellised arengud, kus jätkuvalt on igas kuus võrreldes eelmise aastaga 3–4% sõidukeid rohkem üle väina veetud, nõuavad paratamatult ka uudseid lahendusi. See kasvutrend jätkub juba kolmandat aastat järjest.

Juhime siinkohal tähelepanu ühele kitsaskohale tippaegadel, kui sadamasse tullakse vale reisi e-piletiga. Selline käitumine on järjest enam levinud ja sunnib vedajat reeglitest kinni pidamist tõhustama. E-pilet kehtib eelisjärjekorras piletile märgitud reisile ja seeläbi toetab e-pileti süsteem ooteaegadeta laevaliiklust ja hajutab koormust ühtlasemalt. Tõsi, e-pilet kehtib veel ka 48 tundi pärast piletile märgitud reisiaega, aga seda juba üldjärjekorrast, mis tähendab, et tippaegadel mõnel muul kellaajal sadamasse tulles peab ka e-piletiga seisma üldjärjekorras, mis liigub läbi kassa. See on õiglane kõigi teiste üldjärjekorras ootajate suhtes ja nii on kirjas ka e-piletil.

Anu Hiiuväin
OÜ Väinamere Liinid teenindusjuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 314 korda, sh täna 1)