Saarlased tegid jälle ära (1)

TALGUTÖÖL: Laimjala mõisapargis meisterdati ühe talgutööna pinke. Tööhoos on Karl Link ja Ardo Kõrge. Foto: Mikk Rand

TALGUTÖÖL: Laimjala mõisapargis meisterdati ühe talgutööna pinke. Tööhoos on Karl Link ja Ardo Kõrge. Foto: Mikk Rand

Juba kaheksandat aastat kogunesid kümned tuhanded eestimaalased, et võtta lehekuu esimesel laupäeval ette kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele külakogukonnas ja mujalgi. Saaremaal korraldati esialgsetel andmetel 191 talgut 4104 talgulisega.

“Me tegime ilma trotsides ikka väga hea tulemuse,” ütles Saare maakonna talgukoordinaator Reet Viira Kadi raadio “Keskpäevatunnis”, rõõmustades, et järjekordselt on üks talgupealinnadest taas meie maakond.

Viira sõnul on talgute ja talguliste rohkus muljetavaldav. Suure panuse talguliste arvu suurenemisse andis tänavu bussiootepaviljonide korrastamine, mis oli meie maakonnas Viira sõnutsi väga hea aktsioon. Bussiootepaviljonide värvimine aga jätkub ja seda tehakse (kui ka tehti) nii enne kui ka pärast vabariiklikku talgupäeva.

Kuupäev, mil kõik talguandmed lukku lähevad, on 13. mai. Kõige suuremad talgunäitajad olid Harju maakonnas (koos Tallinnaga), kus toimus 411 talgut ja talgulisi oli12 457, teisel kohal oli Saare maakond, kolmandal Tartumaa oma 154 talgu ja 3246 talgulisega. Hiidlastel oli 29 talgut ja 446 talgulist.

Saare maakonna vanim talguline oli Viirale teadaolevalt Tooma-Lõuka Liukivi talgutel kaasa löönud 82-aastane memm Leida Märtson. “Kui mina teda tööhoos nägin, oli tal ühes käes kirves, teises reha,” rääkis Viira muheledes. Ka Kahutsi külas olid talgutel kaasa löömas näiteks 80-aastased talgulised Senta ja Arno Gustavson.

Kui enamasti olid talgutel inimest 40–50, siis toimus ka näiteks saja kuni kahesaja osavõtjaga talguid. Küsimusele, mida põnevat seekord talgute käigus leiti, vastas Viira, et näiteks Liukivi talgutel leiti pardipesa viie munaga, Muhu pärandkooli talgutel leiti aga taimesildid, mida oli kunagi kasutatud kooliaias.

“Mis aga kõige põhilisem – kindlasti leiti ühist kogukonna- ja õlatunnet. Ja see on talgute kõige suurem eesmärk,” tõdes Reet Viira.

Tema sõnul väärib eriti esiletõstmist see, et talguid ei tehta mitte numbrite kirjasaamise pärast, vaid ikka selleks, et ümbrus puhtamaks saaks. Laimjala mõisapargis võeti võsa maha, ehitati pinke ja värviti laululava. Ka Orissaare valla Tagavere külaseltsi talgutele oli kokku tulnud üllatuslikult poolsada talgulist. Koristati prügi, ehitati kiviaedu ja korrastati Tagavere küla veeres kasvavat kadastikku.

Muhus Simisti külas korrastasid talgulised küla kiigeplatsi. Karala küla talgutel said korda nii Roopa sadama rannaala, busssiootekoda seest- ja väljastpoolt kui ka külamaja ümbrus. Saeti ka puid ja ehitati puude varjualune, Roopa rannas värviti üle käimla ja istepingid ning bussiootekoja uks ja pingid.

Orissaare valla Kalma küla hoogtööpäevakul käinud Ingrid Holm muigas, et kui neil on külas muidu kolm vanaeite üksteise vastu oigamas, siis talgutel oli kakskümmend täiskasvanut ja kolm last, kes kõik tööd vihtusid. “Igapidi maru päev oli,” kinnitas Holm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 210 korda, sh täna 1)