Miks vajab Šveits uut riigihümni?

MÄLESTUSEKS: Pildil on Zürichis asuv mälestusmärk, mis on pühendatud Šveitsi praeguse hümni autoritele, XIX sajandil elanud Alberich Zwyssigile ja Leonhard Widmerile. Nüüd leidub aga Alpiriigis kodanikke, kelle meelest on see hümn üleliia religioosne ega vasta tänapäeva muutunud oludele. Foto: wikipedia

MÄLESTUSEKS: Pildil on Zürichis asuv mälestusmärk, mis on pühendatud Šveitsi praeguse hümni autoritele, XIX sajandil elanud Alberich Zwyssigile ja Leonhard Widmerile. Nüüd leidub aga Alpiriigis kodanikke, kelle meelest on see hümn üleliia religioosne ega vasta tänapäeva muutunud oludele. Foto: wikipedia

Šveitsis on rahvahääletused sagedane nähtus, sest sealsed poliitikud soovivad rahvale lähemal olla ja püüavad ellu viia otsese demokraatia põhimõtteid. Peagi avaneb aga Alpiriigi elanikel võimalus valida endale uus riigihümn. Miks on siis riik, mis on tuntud usaldusväärsete pankade, töökindlate kellade ja ülimaitsva šokolaadi poolest, otsustanud oma praegusest hümnist loobuda?

Kui ilmud koos hommikukoiduga, näen sind valguskiirte meres, Sind, sa ülim ja kõrgeim! Kui punetab Alpi mäeahelik, palvetagem, vabad šveitslased, palvetagem! Teie vaga hing näeb Jumalat me isamaal… Nii kõlab vabas tõlkes 1981. aastast Šveitsi riigihümniks olnud “Šveitsi psalmi” algus.

Paljude Alpiriigi kodanike arvates kõlab see tänapäeval kuidagi vanamoodsalt ja üleliia religioossena. Hümni esimese salmi sõnaühenditele “hommikukoit” ja “Alpi mäeahelik” järgnevad teistes salmides veel väljendid “täheparv”, “uduvine” ja “pilvemeri”. Hümni viimane salm sisaldab aga väljendeid “metsik torm” ja “äikeseline öö”. Siinkohal võib lisada, et Šveitsi ajakirjanduse andmetel oskab suurem osa šveitslasi peast esitada vaid hümni esimesi ridu.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 167 korda, sh täna 1)