Saarlased said tänavu proovida uusi kartulisorte

KELLELE SINIST KARTULIT? Aianduspoe juht Aadu Grepp ja Sirje Avingu kinnitavad, et sinise gurmeekartuli seemet on neil veel saada. Foto: Tambet Allik

KELLELE SINIST KARTULIT? Aianduspoe juht Aadu Grepp ja Sirje Avingu kinnitavad, et sinise gurmeekartuli seemet on neil veel saada. Foto: Tambet Allik

Suurima valikuga aianduskaupluse Kuressaare Agricenteri andmeil oli neil tänavu pakkuda umbkaudu 25–27 sorti seemnekartulit. Suured kartulikasvatajad on oma seemne jupp aega tagasi kätte saanud, seega on see “rong” mõnes mõttes juba läinud.

Midagi on kaupluses aga veel alles ja Agricenteri agronoom-müüja Sirje Avingu ütles, et kui nad seemnekartulit juurde peaks saama, siis on tulemas ainult 25-kilostes kottides. “Kes sel aastal soovitud sordist ilma jäid, siis on see lihtsalt õpetuseks, et järgmisel aastal tuleb varem tegutseda,” märkis Avingu.

Avingu sõnul saarlaste n-ö lemmiksorti ta välja tuua ei saa. Seda põhjusel, et iga sort iga maa peal hästi ei kasva. “Olen soovitanud inimestel alguses viie kilo kaupa proovida. Kui see sort nende maal hästi ei kasva, tuleks võtta järgmine.”

Tavalistele aiapidajatele on nad poes lähemalt rääkinud Eestis aretatud sortidest ja välismaa omadest. “Eesti sortidel on aretuses kogu aeg olnud tähelepanu lehemädanikukindlusel. Välismaa sortidel seda olnud ei ole,” selgitas Avingu. Ses mõttes on koduaeda õigem maha panna Eesti sorte. Ka ökotootjad eelistavad eestimaist.

Sirje Avingu sõnul oli neil sel aastal palju uusi sorte. “Oli näiteks “Blue Kongot”, see on sinine kartul.” See on mõeldud teadlikele kokkadele või inimestele, kellele meeldib veidi peenemaid roogasid teha. Seda kasutavad ka peenemad restoranid. Mõni pakk seda sorti on neil veel saadaval. “Kokad, rutake, kauaks seda ei jätku!” õhutas ta poodi tõttama.

Selle aasta uudissort oli ka “Mariska”. “Seda me varem müünud ei ole, see on keskvalmiv kollase koorega salatikartul,” selgitas Avingu. Müügil on ka sorti “Esmee”, mida on kaupluses natuke veel järel. “See on kuulsa kartulisordi “Laura” laps. Keskvarane ja punase koorega,” selgitas Avingu.

Üks tänavustest uutest sortidest on keskvarane “Merlot”, mida on samuti veel pakkuda. “Uutest on veel “Belle Fleur’i”, see on “Red Star’i” ja “Laura” laps, selline jahune.” Uus sort on ka keskvarane toidukartul “Concordia”.

Põllumajandusameti paljundusmaterjali büroo seemnekartuli ja tarbekartuli järelvalve büroo juhataja Ljudmila Kerge sõnul on Eestis seemnekartuli kasvatajaid 36. Saare maakonnas seemnekartulit ei kasvatata. Sama rõhutas ka Sirje Avingu, kelle sõnul on kvaliteetne seemnekartul tegelikult ainult nn passiga müüdav. “Kui keegi pakub seemnekartulit niisama müüa, siis on see vale,” tõdes ta.

Viimastel aastatel on seemnekartuli kasvatajad hakanud seemnekartulit pakendama ka väikepakenditesse – 2,5- kuni 5-kilostesse. Kui Avingu mainis nn kartulipasse, siis Kerge täpsustas, et pakenditel on küljes kas valged või sinised etiketid. Need väljastab põllumajandusamet partiile, mis vastab sertifitseeritud seemnekartuli nõuetele.

Valged etiketid väljastatakse eliitseemnekartuli kategooria seemnekartulile, sinised aga sertifitseeritud seemnekartulile. Eliitseemnekartul on seejuures kõrgema kategooria seemnekartul kui sertifitseeritud seemnekartul.

Sertifitseerimine toimub Kerge sõnul mitmes etapis. Suvel viiakse läbi põldtunnustamine, sügisel võetakse mugulaproovid kartuliviiruste ja ohtlike bakterhaiguste laboratoorseks kontrolliks ning vahetult enne müüki kontrollitakse seemnekartuli kvaliteeti. “Kui seemnekartuli partii vastab kõikidel etappidel kehtestatud nõuetele, väljastatakse etiketid ja alles siis saab seemnekartulit turustada,” selgitas ta.

Enamlevinud sordid, millele tootjad etikette taotlevad, on “Laura”, “Gala”, “Birgit”, “Arielle”, “Vineta”, “Solist”, “Marabel”. Uuemad sordid on “Bellarosa”, “Esmee”, “Mariska”, “Viviana”.


Näpunäited algajale kartulikasvatajale

Mida peaks väikeaiapidaja silmas pidama kevadel kartulikasvatamisega alustades?

1. Kui seeme pole veel muretsetud, siis on viimane aeg seda teha. Olemasolev seeme tuleb üle vaadata (vigastustega ja mädad mugulad välja korjata). Kui on kasvanud väga pikad “pimeidud”, võib need ära murda, sest ühest iduaugust võib välja kasvada kolm idu.

2. Kui on soovi varast saaki saada, tuleb kartuleid eel-idandada. Selleks hoida need mõni päev 15–20 °C juures ja seejärel 30–40 päeva 10 °C juures. Valgust anda esialgu 8–10 tundi, hiljem 12–14 tundi. Väikese koguse võib isegi niiskesse turbasse panna, siis areneb tugev juurestik ja mulda panekul erilist kasvuseisakut ei tule.

3. Kartulimaa peaks olema sügavalt haritud. Mahedalt kasvatades panna vakku kõdusõnnikut. Kui valite tavalise kasvatamisviisi, kuid ei taha millegagi liialdada, siis see ei ole mingi “mürk”, kui panete vakku spetsiaalset kartuli mineraalväetist, mis ei sisalda kartulile kahjulikku kloori.

4. Kartuli võib panna maha, kui muld on vähemalt 10 cm sügavuses 10 °C soe. Väga märga mulda kartulit panna ei maksa.

Aide Tsahkna
Eesti taimekasvatuse instituudi sordiaretuse vanemteadur

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 683 korda, sh täna 1)