Annika Väli juhib Eesti lambakasvatajate seltsi (4)

MARY’L ON ÜKS VÄIKE TALL: Annika Väli tahab, et lammas ei oleks pelgalt süleloom, vaid tooks kasvatajale ka tulu. Foto: Tambet Allik

MARY’L ON ÜKS VÄIKE TALL: Annika Väli tahab, et lammas ei oleks pelgalt süleloom, vaid tooks kasvatajale ka tulu. Foto: Tambet Allik

Eesti lambakasvatajate seltsi aprillis valitud uus juhatus valis seltsi juhatuse esimeheks Kandla külas asuva Roosi talu perenaise Annika Väli, kes on sellel ametipostil esimene saarlane.

“Kutsun Saaremaa lambakasvatajaid aktiivsemalt osalema seltsi tegevuses, sest vaikelu, kus selts paistis saarlaste jaoks kauge kohana Tartus, on lõppenud,” ütles Eesti lambakasvatajate seltsi (ELS) uus juhatuse esimees Annika Väli, kes korraldab juba 20. mail Roosi talus kohalikele lambakasvatajatele ELS-i tutvustava infopäeva, mille eesmärk on info jagamise kõrval teha algust ka siinsete lambakasvatajate ootuste väljaselgitamisega.

Veel kaheksa aastat tagasi ELS-is oma haruseltsi omanud saarlaste osakaal on praeguseks kahenenud väga väikeseks ning Väli sõnul võiks nüüd aktiivsete huviliste olemasolu korral moodustada ELS-i Saaremaa osakonna või haruseltsi.

Kindlasti saab selts olla lambapidajale toeks lammaste müügi vahendamisel ja pakkuda karja parandamiseks tõuloomi.

Lammaste müügi puhul ongi oluline müüa loomi ühiselt, sest suuremate koguste pealt saab tootja paremat hinda ning just haruselts võib luua eeldused, et saarlased hakkavad aktiivsemalt tegeleme lammaste ühismüügiga. “Kui üks ei saa piisavalt müüa, tuleb teine appi, see ongi ühistegevus,” lausus Väli.

Annika Väli sõnul tasub lambakasvatajatel hakata tõsiselt mõtlema jõudluskontrolli peale, mis erinevalt piimatootjatest on lambakasvatuses väga tagasihoidlik. Jõudluskontroll aitab parandada karja kvaliteeti, aga kvaliteediga kaasneb parem hind. Tasub mõelda põhjuste üle, miks eestlastele makstakse lambaliha kilo eest 1,8 eurot, aga prantslastele 6 eurot. “Esiteks ei ole meie lihal ühtset kvaliteeti, teiseks asume Euroopa äärealal – me oleme nagu Alaska, kus hundid võivad lambaid süüa ja see, kas eskimod endaga hakkama saavad, on nende endi asi,” rääkis Annika Väli. “Mitte kedagi Euroopas ei huvita meie lambaliha, see huvi tekib vaid siis, kui me suudame pakkuda kvaliteeti ja mingisugust arvestatavat kogust,” möönis ta. Väli sõnul on Eesti lambaliha kvaliteet laias plaanis ebastabiilne. Eks see ole ka põhjus, miks lambaliha kokkuost Eesti tootjatelt väheneb ja lambaliha import suureneb.

Annika Väli ütles, et alates sellest aastast on võimalik tegeleda lambatõugude tõuaretusega kõikidel soovijatel, sõltumata lambatõust. “Meil on seltsis kompetents, kes aitavad viia aretusprogrammi VTA nõuetele vastavaks,” märkis Väli, kelle sõnul avaneb seltsi liikmetel lähiajal võimalus hakata seltsi juures pidama elektroonilist karjaraamatut. Lisaks plaanitakse seltsi tegevusse kaasata ka kitsekasvatajad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 701 korda, sh täna 1)