Saarlaste räimemüük õitseb Ukrainas

POSITIIVNE: Mart Undresti sõnul on olnud positiivne üllatus, et enamik sellest kalast, mis varem müüdi Venemaale, läheb nüüd hästi kaubaks Ukraina turul. Foto: Raul Vinni

POSITIIVNE: Mart Undresti sõnul on olnud positiivne üllatus, et enamik sellest kalast, mis varem müüdi Venemaale, läheb nüüd hästi kaubaks Ukraina turul. Foto: Raul Vinni

Juba enam kui aasta kehtinud Vene tolliliidu impordikeeld pole Saaremaa kalandusettevõtteid põlvili surunud ning sõjategevus Ida-Ukrainas on räime läbimüügile Ukrainas isegi kaasa aidanud.

Eesti kalapüügiühistu tegevjuht Mart Undrest ütles, et suhteliselt positiivse üllatusena võib tõdeda, et enamik sellest kalast, mis varem müüdi Venemaale, läheb nüüd kaubaks Ukraina turul.

Et kallimate toodete, nagu punane kala või tursalised, müük on Ukrainas vähenenud, siis on räimemüük sealsel turul ennekõike konkurentsivõimelise hinna tõttu vaatamata raskele ajale või koguni tänu sellele suurenenud.

Valuutakursi kõikumine mõjutab

“Kuigi olukord on keeruline, on see keeruline olukord Ukrainas Eesti räimetarnijatele iroonilisel kombel isegi kasuks tulnud,” lausus Undrest. “Inimesed peavad ju midagi sööma ja meie räim on seal koos kohaliku kanalihaga kõige odavamas hinnaskaalas,” lisas ta.

Siiski ei maksa Undresti sõnul arvata, et kõik on kõige paremas korras ja asjad Ukrainas sujuvad vaid optimismilainel. “Väga keeruline on raha kätte saada ja väga tugevalt mõjutab meie läbimüüki valuutakursi kõikumine,” rääkis kalandusasjatundja. “Kõik käib üles-alla ja kui grivna euro suhtes nõrgeneb, peavad ukrainlased meie toodete hinda oluliselt kergitama ning läbimüük väheneb.”

Kuigi Ukrainasse müüakse ka kilu, mõjutab kilu läbimüüki oluliselt rohkem suurenev nõudlus Euroopa Liidu maades ja mujalgi. Näiteks vürtsikilu tohib jätkuvalt müüa isegi Venemaale, kus selle toote vastu valitseb suur huvi. “Kuna paljud müügikanalid on ära kukkunud, on nõudlus vürtsikilu järele väga suur,” rääkis Undrest.

Kui varem valmistasid venelased kokkuostetud toorkalast ka ise vürtsikilu, siis nüüd neile toorkala enam müüa ei tohi, mistõttu on vürtsikilu müük Venemaale suurenenud.

Fileeritud ahven läheb Eestist aga endiselt Euroopa Liidu riikide turule. “Ahvenat on meres viimasel aastal väga palju olnud,” kinnitas Undrest. “Toorainet on kõvasti, hinnad on langenud, aga seal on muud probleemid.”

Kalanduse tavapärasemast kehvemat olukorda näitab seegi, et praeguse seisuga on kilu ja räime püügikvoodist Läänemere avaosas välja püütud vaid 33 protsenti, mida on aastaaega ja ajaloolist püügigraafikut arvestades suhteliselt vähe.

Tõsi, olukord on parem Liivi lahel, kus on välja püütud 95% kvoodist.

Väljapüügi vähenemise taga pole Undresti sõnul siiski ainult nõudmise vähenemine räime järele, vaid ka püüki pärssivad ilmaolud. Nii või teisiti on siinsetel kaluritel aasta teises pooles veel päris palju kvooti välja püüda.

Küsimusele, kas Vene impordikeelu tõttu on Saaremaa kalatööstustes ka töötajate arvu vähendatud, vastas Undrest, et koondamisi talle teadaolevalt veel olnud ei ole, kuid välistada neid ei saa. “Elame nädal korraga, sündmused võivad väga kiiresti areneda.”

Olukord parem kui teistel sektoritel

Viimased kuus aastat Eesti kalandusega igapäevaselt kokku puutunud Undrest möönis, et kõik need aastad on olnud nii heas kui ka halvas omal moel väga erinevad. “Viimase viie aasta lõikes on selles sfääris kõige keerulisemad ajad, aga need ei ole nii keerulised, kui oli 90-ndate lõpp Vene kriisi ajal,” rahustas Mart Undrest.

Võrreldes kalandust samuti Vene sanktsioonidest räsitud piimatootmise ja seakasvatusega, peab Undrest kalanduse olukorda paremaks. “Meil pankrotilaineid veel ei ole ja praeguse info põhjal julgeme loota, et ehk ei tule ka,” rääkis kalapüügiühistu juht. “Suvel tõmbavad küll paljud hooaega niikuinii kokku, aga loodame, et sügisel kujuneb seis paremaks kui praegu.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 317 korda, sh täna 1)