Kortermaja mured ja rõõmud (1)

Riigikohtu otsus, millega tühistati korteriühistu liikmete konsensusenõue oluliste otsuste tegemisel, lõi avaramad võimalused suurte kortermajade kiiremaks renoveerimiseks.

Kui seni oli igal korteriomanikul sisuliselt vetoõigus, siis nüüd piisab otsustamiseks üldkoosoleku enamushäältest.

Eramajas seab omanik remonditööd järjekorda oma parema äratundmise järgi. Kortermajas otsustab igapäevaküsimusi ühistu juhatus. Remonttöödeks küsitakse aga elanike arvamust.

Paraku on pakilisemad tööd just need, mis puudutavad otseselt mõnd konkreetset korterit. Kõrgema korruse rahvas tahab näiteks katust parandada, otsakorterite omanikud aga välisseina soojustada. Alumiste korterite elanikud soovivad kindlamaid välisuksi ja keldris tilkuvate torude vahetamist. Ühine on vaid see soov, et kommunaalmaksed jääksid samale tasemele.

Aeg teeb aga oma töö. Auklik katus mädandab lagesid ja seina vahele jooksev solk lagundab vundamenti. Ning süüdlaseks peetakse ikka ühistu juhatust, kes midagi ette ei võta.

Ühe katuse all elades tuleb arvestada ka teistega. Alati jääb võimalus otsida mõttekaaslasi ja saavutada üldkoosolekul enamus, kui plaanitav ei meeldi. Kui enamus on aga tehtava poolt, tuleb vähemusel otsusega leppida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 381 korda, sh täna 1)