Korteriomaniku seljatanud ühistu lõi kohtupretsedendi (16)

Mooni 10 korterelamu. Foto: Tambet Allik

Mooni 10 korterelamu. Foto: Tambet Allik

Üle kahe aasta kestnud kohtuvaidlus Kuressaare Mooni 10 korteriühistu ja ühe korteriomaniku vahel lõppes ühistu võiduga.

Riigikohtu tsiviilkolleegium otsustas 22. aprillil tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse, millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks. Laenu eest oleks 17 aastat elektriküttel olnud elamus taastatud kaugküte, soojustatud maja fassaad ja keldri lagi ning remonditud trepikojad. Laenu tagasimaksete tasumiseks oleks ühistu remondifondi makse tõusnud 90 sendini ruutmeetri kohta ehk keskmise suurusega 60-ruutmeetrisele korterile 54 eurot kuus.

Pärnu maakohtule 4. septembril 2013. aastal esitatud hagis väitis üks korteriomanik, et üldkoosolek võttis otsused vastu oma pädevust ületades ning vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.

Ühistu juhatust esindava Mai Takkise sõnul kuulus elamu aga algusest peale kaugkütte piirkonda ja elamu projektijärgne kütteliik on kaugküte. Säilinud on ka maja ehituse aegne soojussõlm. Samuti on üldkoosoleku pädevuses pangalaenu võtmine ja remondifondi suurendamine.

VALDEK KRAUS: Ka mitmed teised korteriühistud vaidlevad elektriküttest loobumise üle ning riigikohtu lahend annab loobumise pooldajaile nüüd kindlust juurde.

VALDEK KRAUS: Ka mitmed teised korteriühistud vaidlevad elektriküttest loobumise üle ning riigikohtu lahend annab loobumise pooldajaile nüüd kindlust juurde.

Pärnu maakohus tunnistas üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohtu kolleegium oli aga teisel arvamusel ja leidis, et tehnosüsteemide ja nende osade paigaldamine ja eemaldamine jäävad eluruumi remondi piiresse ja seega piisab selle üle otsustamiseks korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest.

Korteriühistu juhatus usub nüüd Mai Takkise sõnul, et kuna riigikohtu otsus on Eesti õigusruumis lõplik ja Euroopa kohtusse omandivaidlused tavaliselt ei jõua, saavad nad lõpuks eluga edasi minna. Nimelt algas kogu asi ühistu jaoks juba 6. juunil 2013, mil toimus üldkoosolek, kus otsustati alustada maja renoveerimist, võtta selleks laenu ja tõsta remondimakseid.

Kuna kõik kolm otsust olid omavahel seoses, ei saanud ühistu neist ühtegi ellu viima hakata ja juhatus asus seisukohale, et kui ühe elaniku vastuseis renoveerimistööd peatab, ootab kortermaja tulevikus buldooser.

Nii on nüüdseks tekkinud olukord, kus koridoris puudub üldse küte või täpsemalt imbub sinna soojus läbi korteriseinte. Samuti on majas kortereid, kus ei elata, mida ei köeta või köetakse vähesel määral. Kuna keldris soojatorusid ei ole, on suuremad küttearved just esimese korruse elanikel.

Vaidluse ajal on ehitushinnad tõusnud. Seega ei oska korteriühistu praegu arvata, milliseks kujuneb renoveerimistööde maksumus. Samuti on pank karmistanud oma nõudeid. KredExist pärast 1992. aastat valminud majad toetust ei saa. Ühistu uus üldkoosolek on ettevalmistamisel, sest elanikud ootavad remondi algust.

Hagejat esindanud Liivi Tuus riigikohtu otsust kommenteerima ei hakanud, sest otsus on lõplik. Hageja kanda jäänud kulude üldsummat ta öelda veel ei osanud. Kolleegiumi otsusega jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. Summa võib küündida 2000 euroni.

Eesti korteriühistute liidu Kuressaare esinduse juhataja Valdek Kraus oli otsusega rahul. Tema sõnul vaidlevad ka mitmed teised ühistud elektriküttest loobumise üle, tehtud otsus annab loobumise pooldajaile nüüd kindlust juurde.

Elektriküttest tahetakse loobuda, kuna elektrihind on tõusnud, Kuressaare linnale kuuluva Kuressaare Soojuse kaugküttehind on aga samal ajal üks Eesti soodsamaid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 947 korda, sh täna 1)