Kaugküte on parem kui soojuspump (11)

Foto: Sander Ilvest

Foto: Sander Ilvest

Saarte Hääles 8. aprillil avaldatud uudises “Kortermajad ammutavad soojuse sügavalt maa alt” kirjutati, et Pargi 1 ja 1A korterelamud eelistasid kaugküttele maasoojuspumpa. Kuna kaugküte ja soojus on põnevad teemad, siis tahan neil teemadel kaasa rääkida ja pakun välja mõned mõtted, mida arutada.

Väidan, et kaugküte on parem kui soojuspump. Põhjusi võib välja tuua mitu. Kohe alguses peab täpsustama, et kaugküte on parem kui soojuspump nendes kohtades, kus kaugküte on olemas või võimalik rajada.

Soojuspump võib olla kohati hea lahendus üksikute hoonete kütmiseks, aga linna tingimustes suuremate hoonete puhul see tavaliselt mõistlik ei ole.

Vähem ebatervislikku müra

Kaugkütte paremuse üks põhjus on, et kaugkütte hind Kuressaares on madal ja stabiilne. Kuigi ka elektrihind on soojuspumba kasutajatele praegu soodne.

Soojuspumba poolt aastase keskmise toodetava soojuse ja tarbitava elektri ning suhte 2,5-3 puhul, on soojuse hind soojuspumpa kasutades sama odav või odavam kui kaugküttel. Samas ei saa tulevikus välistada elektrihinna järsemat tõusu, mis otseselt mõjutab ka soojuspumba kasutajaid (tõele au andes küll koefitsiendiga 2,5-3).

Soojuspumba toodetava soojuse ja tarbitava elektri suhe on soojuspumba kasutegur ehk soojustegur ehk hüvetegur, mis näitab energia kasutamise tõhusust (COP ehk inglise keeles coeficent of performance). Siinne koefitsient 2,5-3 on toodud aasta keskmisena.

Soojuspumba tehnilistes näitajates toodud koefitsiendid 4 jne on enamasti saavutatavad teatud soodsate tingimuste korral ja neid ei saa kasutada aasta arvestuses.

Teiseks on kaugküttesüsteemi jooksvad hoolduskulud väiksemad kui soojuspumbal. Soojussõlme hooldamine on lihtsam ja odavam kui soojuspumba hooldus.

Soojussõlm on kaugkütte korral vajalik seade, kus reguleeritakse parajaks radiaatoritesse mineva vee temperatuur ja reguleeritakse sobivaks ka sooja kraanivee temperatuur. Soojussõlmes on pumbad ja soojusvahetid.

Soojuspumba hooldus tähendab puhastust, lekete kontrolli, müra kontrolli jne.

Vähemtähtis pole ka asjaolu, et suurte majade soojuspumbad maksavad oluliselt rohkem kui soojussõlm ja nende väljavahetamine rikke korral või kasutamisaja (10–15 aastat) möödumisel on seega oluliselt kulukam.

Kaugküte on parem, kuna tekitab vähem ebatervislikku müra. Õhksoojuspumpade välis- ja siseosa teevad müra vahetult meie elukeskkonnas, kas toas või akna taga. Kaugkütte soojuse tootmise müra jääb otsesest elukeskkonnast eemale.

Maasoojuspump erilist müra ei tekita. Iseküsimus on maasoojuspumba mõju keskkonnale, kust see soojus võetakse, ehk maapõuele.

Maasoojuspumba puhul, kui kasutakse sügavaid soojuspuurauke, ei saa vist ka välistada reostusohtu, mis on tingitud mitme põhjaveekihi läbistamisest.

Saarte Hääle loos on välja toodud mitu maasoojuse eelistamise põhjust. Kaugküttetorustiku kaugus samaaegselt odavama liitumishinnaga ei ole aga küll vist maasoojuspumba eelis, pigem on odav liitumine kaugkütte eelis.

Investeeringu tasuvus, 7–8 aastat, ei ole iseenesest paha näitaja, küsimus on aga, kas selle tasuvusaja arvutuse eeldused nagu tuleviku elektrihind, hoolduskulud jms paika peavad. Mul ei ole teada ka selle investeeringu suurus, et kontrollida selle väidetavalt 7–8-aastase tasuvusaja paikapidavust.

Teadmata on, kas seal on näiteks arvesse võetud, et kaugkütte puhul oleks ka sisevõrk odavam tulnud jne.

Soojus saaremaisest hakkpuidust

Korteri ostjate poolt vaadatuna on muidugi hea, kui on võimalus valida, kas eelistada soojuspumbaga köetavat või kaugküttega köetavat korterit.

Tunnustada tuleb arendajate soovi teha 7–8-aastase tasuvusajaga investeeringuid tulevaste korteriomanike eest.

Maakütte baasil jahutuse tegemine on kindlasti mõistlik, kui maaküte on juba olemas. Samas saab aga jahutuse – kui seda üldse peaks paari sooja suvekuu pärast vaja olema – teha ka teistmoodi ja odavamalt.

Lõpetuseks veel üks oluline põhjus, miks kaugküte Kuressaare linnas parim on. Nimelt toodetakse kaugkütte soojus keskkonnasõbralikust hakkpuidust. Hakkpuitu valmistatakse Saaremaal ja sellega toetame kohalikku tööhõivet.

Lisaks ei tohiks tähtsusetu olla seegi, et kaugküttesüsteem kuulub linnale (ja selle kaudu igale linnaelanikule).

Kasutades kaugkütet soojuspumba asemel, tõstame me kaugküttesüsteemi efektiivsust. Mida rohkem on kasutajaid, seda soodsam kaugküte kõigile kasutajaile on. Loosungil “Eelista kodumaist” on sügavam sisu, kui esialgu ehk välja paistab.

Loodetavasti annavad ülaltoodud mõtted Kuressaare linna elanikele soovi kasutada oma korterite ja majade kütmiseks ja sooja vee tegemiseks eelkõige kaugkütet. Kuressaare Soojus omalt poolt on huvitatud uutest liitujatest ja sellest, et praegused tarbijad tunneksid end kaugkütet kasutades mugavalt.

Liitumissoovide korral leiame koos sobiva lahenduse liitumiseks. Kaugküttega liitumine ei ole reeglina eriti odav, kõik sõltub hoone kaugusest kaugküttevõrgust.

Arvestades aga kaugkütte muid eeliseid – mugavus ja soodne energiahind – ja konsulteerides Kuressaare Soojusega võimalike soodustuste osas (mida suurem on tulevikus tarbimine, seda suurema soodustuse saab teha), võib kaugküte olla ikkagi parim valik.

Jaan Mehik
AS Kuressaare Soojus juhatuse liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 426 korda, sh täna 1)