Eurohouse´i üks loojatest väisas taas Saaremaad

VANAD SÕBRAD: Henrik Nielsen ja Tarmo Pikner Kuressaare kesklinnas vanu aegu meenutamas. Foto: Tambet Allik

VANAD SÕBRAD: Henrik Nielsen ja Tarmo Pikner Kuressaare kesklinnas vanu aegu meenutamas. Foto: Tambet Allik

“Saared vajavad oma ebasoodsate geograafiliste tingimuste tõttu rohkem abi, et olla teiste regioonidega samal tasemel,” ütleb intervjuus Saarte Häälele Henrik Eybye Nielsen Taanist Bornholmi saarelt.

Kakskümmend aastat tagasi aitas ta Kaie Rõõm-Laanetil ja Tarmo Pikneril luua Kuressaares MTÜ Eurohouse. Nimetatud organisatsioon aitas omal ajal Saaremaal algatada mitmeid rahvusvahelisi projekte. Möödunud nädalavahetusel viibis ta taas Saaremaal.

Mida tegite siin 20 aastat tagasi?

Eesti ei olnud siis veel Euroopa Liidu liige. Minu ülesanne oli õpetada mõlemale, Kaiele ja Tarmole, kuidas tuua siia erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu raha ja kuidas projekte kirjutada.

Samuti andsin infot rahvusvahelise koostöö kohta organisatsiooni B7 kaudu, mis ühendab Läänemere suuremaid saari. Kui tagantjärele vaadata meie töö tulemusi, siis võib öelda, et Saaremaale jõudis tollal oluliselt rohkem Euroopa Liidu raha kui teistesse Eesti regioonidesse.

Kuidas just Saaremaale jõudsite?

Taani välisministeeriumist anti eriline korraldus, et peaks abistama Balti riike. Mina valisin Saaremaa, sest olin siin 1993. aastal juba käinud, mul olid siin kontaktid. Kitsal tänaval alustasime Kaie ja Tarmoga Eurohouse’i loomisega. See võttis umbes aasta ja ma käisin siin mitmel korral.

Mäletan, et pidime tihti väga vara ärkama, et Tarmo ameti-Volgaga Tallinna nõupidamistele jõuda. Lennuliiklus oli teil ju pärast nõukogude perioodi mõneks ajaks katkenud.

Postsovetlikul maal elamine oli teie jaoks ilmselt omamoodi kogemus.

Jah, tõepoolest. Meenutasime täna Tarmoga reisi Hiiumaale. Läksime ühe kalalaevaga, mille kapteniga Tarmo oli kokkuleppele saanud. Istusime seal, väsinud nagu me olime, ja poolel teel ütles mootor üles. Pidime abi kutsuma ja lõpuks tuligi üks kiirpaat Hiiumaalt appi, millega lõpuks kohale jõudsime.

Teine asi, mis ikka meenub, on sõit Vilsandi saarele suure nõukaaegse sõjaväeauto kastis. Enim nautisingi ma siin olles vabu päevi, mil võtsime tihtipeale ette retki erinevatesse paikadesse Saaremaal, kus on rikkalik loodus ja ajalugu. Olen siin ka jahil käinud, ükskord oli väljas üle kahekümne kraadi külma. See oli imeline kogemus, pidin endale soojad vildid laenama, sest mu oma jalanõud polnud selliseks ilmaks mõeldud.

Kui tihti olete hiljem siia sattunud?

B7 kohtumised toimuvad mõnikord Saaremaal ja samuti käin ma Eestis seoses Euroopa mereliste äärealade organisatsiooni kohtumistega. Teisipäeval ongi üks selline Tallinnas. Niisiis olen Saaremaaga seotud mitmel tasandil.

Mis teemasid nendel koosviibimistel arutatakse?

Saari, näiteks Saaremaad ja Bornholmi, ühendavad sarnased probleemid. Nad on teistest regioonidest eraldatud, mis tekitab vajaduse neid rohkem toetada. Näiteks mandril võib ühe regiooni kiirabi või tuletõrje hõlpsalt appi minna teise regiooni. Saartel on see aga palju keerulisem ja kallim. Sama lugu on mitmete teiste teenustega. Seda me üritamegi Brüsselile ja ka riikide valitsustele selgeks teha.

Saared vajavad oma ebasoodsate geograafiliste tingimuste tõttu rohkem abi, et olla teiste regioonidega samal tasemel.

Millega oma kodusaarel Bornholmil tegelete?

Praegu on minu peamine ülesanne seotud laevaliikluse korraldamisega. Praegu väljub Bornholmilt kaks liini, kuid me valmistame ette ka kolmandat. Peamine murekoht on asjaolu, et on vaid üks firma, kes neid liine teenindab. Iga kord pärast uut hanget ümbrikut avades leiab sealt vaid ühe pakkumise. See võimaldab firmal hinna üles lüüa. Lisaks on sarnaselt Saaremaaga teemaks see, et suvel on vaja hoopis rohkem inimesi teenindada kui talvel.

Kus plaanite oma põgusa siinviibimise ajal käia?

Seekord, ma arvan, lähme me Sõrve poolsaart vaatama ja ka sõjamuuseumi külastama. Võib-olla lähen ka Kuressaare lossi, et näha uut ajalooväljapanekut nõukogude aja kohta. Arvan, et tahaksin seda näha.

Kui palju on Saaremaa muutunud?

Palju, aga homme näen ma seda muidugi paremini. Kakskümmend aastat tagasi oli siin palju rahulikum ja hinnad olid madalamad. Rohkem oli see saare tunne. Sama asi on tegelikult ka Bornholmil. Pärast seda, kui Facebook, Twitter ja üldse internet on rohkem levinud, on kõik muutunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 448 korda, sh täna 1)