Vägivallal ei ole õigustust

Nii ütleb tänases Saarte Hääles ohvriabitöötaja Katrin Paukson, kelle sõnul on lähisuhtevägivallast õnneks aina rohkem rääkima hakatud. Ehkki veel kümme aastat tagasi ei uskunud paljud, et selline asi üldse olemas on. Või siis püüti teemat vältida või seda koguni naljaks pöörata. Kes meist poleks kuulnud anekdoote meest taignarulli või panniga ootavast naisest. Või kuulnud klassikaks peetavat lauset “Kui peksab, siis armastab”.

Meile nõustus oma loo rääkima vägivaldse mehe juurest lahkunud noor naine, kes otsustas uut elu alustada endisest kodust kaugel, Kuressaares. Linnas, millega tal varem puudusid igasugused sidemed. Kristiina – nimetagem teda nii – võrdles oma endist elu põrguga ja uut paradiisiga.

Naine loodab, et tema õnneliku lõpuga loost saavad julgust teisedki, kes elukaaslase jõhkruse all kannatavad. Kui peres kasvavad lapsed, on ohvreid rohkem kui üks. Juba ainuüksi nende parema elu nimel peab vägivallatseja juurest ära tulema, leiab Kristiina.

See, kes peksab, ei armasta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 226 korda, sh täna 1)