Valjala põhikool plaanib lisavaheaega

Valjala põhikool kavatseb järgmisest õppeaastast muuta õppevaheaegu. Senise nelja koolivaheaja asemel oleks õpilastel järgmisel õppeaastal viis vaheaega.

Valjala kooli väljapakutud variandi järgi jääks esimeses poolaastas kõik endiseks ja esimene koolivaheaeg kestab 17.–25. oktoobrini ning teine 19. detsembrist 3. jaanuarini. Kui kolmas, lisavaheaeg oleks 20. –28. veebruarini, siis lükkuks senine märtsivaheaeg edasi aprillikuusse, kestes 16.–24. aprillini, ning viimane, viies vaheaeg algaks 8. juunist, kestes 31. augustini. Suvevaheaja algus nihkuks sel puhul edasi vaid nelja koolipäeva võrra.

Valjala põhikooli direktor Aive Mõistlik ütles, et paljud koolid Eestis on kehtestanud sellised koolivaheajad, uut korda kiitnud ja soovitanud ka teistele. Põhjenduseks tõi koolijuht selle, et lisavaheaeg tõstab pikal talveperioodil langenud õpimotivatsiooni, muudab õppeperioodid ühepikkuseks, hajutab õpikoormust ning ennekõike võimaldab tugevdada tervist, ennetada väsimust ja vähendada üleväsimusest tekkivaid haigestumisi.

Samuti planeeritakse Valjala koolis õpilasi hindama hakata trimestrite kaupa ning põhiline eesmärk on keskendumine õppimisele ja õpetamisele, mitte hinnete panemisele.

Küsimustik kodulehel

Kooli kodulehel on üles pandud küsimustik lapsevanematele, kus igal lapsevanemal on võimalik avaldada oma arvamust õppekorralduse muutmise kohta. Otsuse koolivaheaegade muutmise kohta peab esmalt kinnitama kooli hoolekogu ja seejärel esitatakse ettepanek vallale kui koolipidajale. Põhikooli hoolekogu esimees Tea Pajula kutsub lapsevanemaid üles kooli kodulehel oma arvamust avaldama. Arvamust saab kooli kodulehel avaldada esmaspäevani.

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters ütles, et temal sellist infot pole, et teistes maakonna koolides vaheaegade muutmist katsetatud oleks. “Aga las nad proovivad, siis näeb, kuidas see ennast õigustab,” tähendas ta. Ilmselt läheb siis ka õppeaasta pikemaks, aga kui tõsist tööd teha, siis pole see neli päeva ju mingi probleem, nentis Peeters, lisades muiates, et koolilapsel on vaheaja üle ju alati hea meel.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik nentis, et kui nemad rakendasid perioodõpet kõigis kooliastmetes, siis jagunes nende 175 õppepäeva viieks perioodiks (à 35 päeva). Koolivaheaegu sel ajal ei muudetud, lihtsalt õppekorraldus eeldas pisut teistsugust rütmi.

Vaheaeg pikeneb

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab küll koolipidajale õiguse kehtestada oma koolivaheajad, aga mõistlik oleks sellised otsused teha ühe piirkonna kõigi haridusasutuste vahel kooskõlastatult,” märkis Maidu Varik.

Järgmiseks õppeaastaks on KG-s juba seadustatud varasemast pikem jõuluvaheaeg (23. detsember – 10. jaanuar), mis natuke aitabki vähendada õppeveerandite erineva pikkusega seotud probleemi. “Kõige pikema ja väsitavama, 3. õppeveerandi õpiväsimuse vähendamiseks on lisakoolivaheaja asemel ka muid võimalusi nagu praktika- ja suusapäevad, õppereisid jms. Küll võiks aga kaaluda gümnaasiumi eksamiperioodi väljaviimist õppepäevade hulgast,” rääkis Maidu Varik.

Saaremaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marek Schapel ütles, et SÜG-is viie koolivaheaja süsteemi proovitud ei ole ja seisukoht selle suhtes puudub.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 584 korda, sh täna 1)