Kasvata lapsest tööandja (10)

raivo heinOleks aurumasina leiutaja James Watt ette näinud, kuidas ta maailma muudab! 1775. aastal hakkas ta koos partneriga tootma patenteeritud aurumasinat, mis võimaldas kaevanduseomanikel šahtidest vett välja pumbata palju efektiivsemalt, kui tegi seda inimjõud. See andis võimaluse suunata vabanenud inimesed kaevandamise poolele, söetoodang suurenes, see omakorda andis hoogu juurde aurumasinate ehitamisele.

Tekkisid tehased, hulk tööd automatiseeriti.

See omakorda viis masinapurustajate liikumiseni, sest suur hulk inimesi kaotas oma töö. Soodne pinnas töölisrevolutsioonidele ja äärmuslike vasakpoolsete ideede levimiseks oli tekkinud.

Õpi hästi, siis saad hea töö!

Alates tööstusrevolutsioonist muutus aga koolisüsteem. Masinate leiutamise tõttu muutus konkurents töökohtade pärast tõsiseks. Väikest inimest hakati juba maast madalast kasvatama sõnumitega “Sa pead endale töö leidma, kui suureks saad”, “Tööandjad valivad vaid häid töötajaid”, “Sa pead hästi õppima, et endale töö leida”, “Sul on vaja head haridust, et sa tulevikus saaksid töökohta valida” jne.

Kapitalistlik ühiskond hakkaski koolis kasvatama tulevasi töötajaid. Tekkis eraldi statistika töötajate arvu ja tööpuuduse kohta. Keegi ei tahtnud olla töötu.

Kas tuleb tuttav ette tänapäeva elust? Nagu üks ühele maha kirjutatud meie endi käitumisest oma lastega! Kui sageli räägime me oma lastele, et nad peavad hästi õppima, et tulevikus valitud erialal läbi lüüa, leida hea palgaga töökoht, mis lubab osa saada ühiskonna kõikidest tasulistest hüvedest, olla konkurentsivõimeline. Vaid siis saad sa pangast eluaegse laenu, et elamispind soetada, vaid siis võid käia lõunamaal puhkamas ja sõita mõnusa keskklassi autoga. Alternatiiviks on elu silla all, abiraha, haigused, viletsus – ühesõnaga, vaesus.

Nagu näeme, kestab see masinate revolutsioonist alguse saanud olukord edasi. Ja ilmselt jääbki kestma. Maailma rahvastik aina kasvab. Robotid võtavad üha enam inimestelt töö. Konkurents vabade töökohtade pärast suureneb. Inimesed liiguvad, nagu jõgi otsib lihtsamat teed mereni, sinna, kus on rohkem tööd ja heaolu.

Õpetame algusest peale ettevõtjaks

Eestisuguse väikese rahvaarvuga ja vananeva elanikkonnaga riigile on see hukatuslik suhtumine. Riik vajab eksisteerimiseks energiat. Kogu maine energia tuleb päikeselt ja transformeerub siia jõudes täpselt nii paljuks rahaks, kui inimesed seda muundada suudavad. Energia (raha) ei kasva puu otsas.

Energiat (raha) töötavad ümber ikka inimesed. Nende ühiseks nimetajaks on tööandjad. Või ka ettevõtjad. Kogu riigi majandus seisab nende õlul. Ilma ettevõtluseta ei saa riik normaalselt eksisteerida. Mida rohkem on ettevõtjaid, seda rikkam on riik ja selle inimesed.

Kas poleks aeg muuta meie koolisüsteemi ja noorte kasvatust? Selle asemel, et toota koolides tulevasi töötajaid ja töötuid, prooviksime äkki hoopis toota rohkem tööandjaid ja ettevõtjaid.

Loomulikult ei saa kunagi kõikidest inimestest ettevõtjaid, aga meie eesmärk peaks olema selleks võimeliste noorte leidmine ja suunamine sellele teele. Ka tavaline palgatöötaja on riigile vägagi vajalik, kuid kui on vähegi võimalik, tuleks inimene suunata ettevõtlusteele juba nii varakult kui võimalik.

Seda saab teha nii koolis kui ka kodus. Kahjuks on meie õpetajad koolides sageli vanemad inimesed, kellel endal puudub igasugune ettevõtluskogemus, rääkimata finantsharidusest. Meie ise, lapsevanemad, käitume samamoodi, sest vanemad õpetasid meid niimoodi.

Rikkuse ümberjagamine, klassiviha õhutamine, vaesuse ausse tõstmine on osa vasakpoolsete parteide hüüdlause juba aastakümneid. Aga hakkame edaspidi parem rikkust ja ettevõtlikkust au sisse tõstma! Inimene võiks juba noorest peale kasvada teadmisega, et see on tema võimalus elada ja kontrollida oma aega – mitte oodata pensionini.

Tänapäeva noored ilmselt ei näegi klassikalist pensioniaega. Ainus võimalus elada normaalselt ka vanas eas on ettevõtlus. Kõik saab alguse esimesest sammust, selleks on tavaliselt säästude investeerimine. Kas siis börsifirmade kaudu või ise ettevõtjaks hakates. Riigi püsimajäämise sisuskohalt on sellise mõtteviisi propageerimine noorte inimeste hulgas kõige tähtsam tegevus.

Raivo Heina kirjutis ilmus 10. aprilli Äripäevas.

Raivo Hein
investor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 702 korda, sh täna 1)