Repliik: Hunt ja talleke ehk Elu nagu valmis (3)

Juhtusin vaatama eelmist “Pealtnägijat”. Pensionär, kes oli õigel ajal täitnud oma kohustuse ja vormistanud omavalitsuses lähedase surmatunnistuse, kes ei teadnudki, et tema surnud emale maksti pensioni edasi, kes ei olnud seda ema pangakontole laekunud pensioni puudutanudki, tehti süüdlaseks. Ta pidi algatama pärimise ja kulutama selleks oma mitme kuu pensioni. Miks ta peab maksma, kui ta midagi ei päri, see raha läheb ju riigile tagasi?

Kordagi ei nimetatud, et süüdi võiks olla riigiametnik, kes oma kohustust ei täitnud. Miks peaks surmatunnistuse vormistanud inimene veel mööda ei tea missuguseid asutusi ringi jooksma ja küsima, kas teil on vaja teada, et minu sugulane on surnud?!

Kas poleks õigem, kui surmatunnistuse vormistanud ametnik teataks sellest, kuhu ja kellele vaja. Ja kui ei teatanud, maksku siis ise pärimise algatamine. Kui tema kohustuste hulka sellest teatamine ei kuulunud, eks see ole siis riigi oma möödalaskmine. Miks selle eest kodanikku karistada? Riik peaks oma kodanikke kaitsma, et inimesel oleks selles riigis turvaline elada.

Mitte nagu Ivan Krõlovi valmis “Hunt ja talleke”:
Mustmiljon näidet
ajalugu teab,
et tugev nõrka
kõiges süüdi peab.

Hunt süüdistas tallekest vee solkimises, kuigi talleke jõi sada sammu allpool voolu; süüdistas vastuhaukumises ülemineval aastal, kuigi talleke ei olnud aastanegi; ja siis oli talleke veel süüdi selles, et hunt tahtis süüa.

M. Peep

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 267 korda, sh täna 1)