Päästjad tulevad külla (1)

ABIMEHED: Reinar Ivanov ja Kätlin Poopuu panid üles uue suitsuanduri, selleks oli vaja ka lakke uued augud puurida. Foto: Tambet Allik

ABIMEHED: Reinar Ivanov ja Kätlin Poopuu panid üles uue suitsuanduri, selleks oli vaja ka lakke uued augud puurida. Foto: Tambet Allik

2015. aasta jooksul teeb päästeamet Saare maakonnas üle 800 kodukülastuse, et olla nõu ja jõuga abiks kodude tuleohutumaks muutmisel.

Eile käisid Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist Kätlin Poopuu ja operatiivkorrapidaja Reinar Ivanov kodukülastusi tegemas Salmel. Poopuu selgitas, et osa tööst tehakse ära juba enne majja või korterisse sisenemist.

“Välised asjad on päästjate jaoks hästi olulised,” sõnas Poopuu. “Siin on näiteks hea, et maja (kortermaja – toim) asub suure tee ääres – inimesel ei ole probleeme päästjate juhatamisega,” selgitas ta. Veel vaadatakse seda, et prügikast ja puuriit oleksid majast piisavalt kaugel, korstna välist seisukorda ja paljut muudki.

Kriitilise pilguga vaadatakse üle ka trepikojad, et üleliigsed esemed häda korral evakuatsiooni ei takistaks.

Tuhk ei sobi kilekotti

Korteris juba sees olles uurisid päästjad leheveergudel anonüümsust palunud salmekalt, millal viimati korstnapühkija käis. Seejärel uurisid päästjad küttekollet, milleks oli kamin, ja andsid nõu pottsepaga ühendust võtta, kuna kaminaava on liiga suur. Lisaks märkisid päästjad, et korstnajalalt tuleks tapeet maha võtta. Kõiki soovitusi ja tähelepanekuid saatsid vastavad selgitused. Korterielaniku ja päästjate vahel toimus pidev dialoog.

Päästjad otsustasid ka, et suitsuandur peaks mujal paiknema, ja paigaldasid korterisse uue suitsuanduri, mis peaks kestma umbes kümme aastat. Elanik uuris, palju see talle maksma läheb ja sai vastuseks: “Midagi ei maksa.”

Murelikuks tegi päästjad asjaolu, et inimene hoiab tuhka kilekottide sees. Kilekottide asemel soovitati tal tungivalt kasutusele võtta näiteks plekkämber. Külastus lõppes tuleohutuse infovoldiku üleandmisega ja usutlusega, kas ta teab, mis numbril on vaja tulekahju korral helistada ja kas tal on olemas pulberkustuti või tuleohutustekk.

Viimastest vähemalt ühe soovitas Poopuu korterielanikul osta või kinkida lasta. Salmeka jaoks kestis kodukülastus ligikaudu 20 minutit.

“Kodukülastuse eesmärk ei ole kedagi trahvida või karistada, vaid lihtsalt nõustada kõrvalseisja pilgu läbi,” selgitas Kätlin Poopuu. Külas käivad nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad, kes on saanud vastava koolituse. Kodukülastusi tehakse nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.

Üle 100 kodu

Vahel võib juhtuda, et kodukülastus jääb pooleli, kuna päästjatele tuleb väljakutse. Säärasel juhul võetakse inimesega hiljem uuesti ühendust ja jätkatakse sealt, kust pooleli jäi, kinnitas Poopuu. Selle aasta jooksul on külastatud juba üle 100 kodu.

Poopuu sõnul Saaremaal seda eriti ei juhtu, et päästjaid sisse ei tahetaks lasta. “Mõni on vahel tõrksam olnud, aga kui selgitame veel kord, mis meie külastuse eesmärk on, oleme ikkagi kokkuleppele saanud ja päästjad on sisse lastud,” märkis Poopuu.

Kellele oleks vaja külla minna, selgitatakse välja koostöös kohalike omavalitsuste ja külavanematega ning põhimõtteliselt kõigi abiga, kes on valmis infot jagama.

“Kodukülastuse jaoks kodusid valides ei ole meie jaoks kindlasti tähtis pere majanduslik olukord, tuleohutusalaseid probleeme võib esineda ka kodudes, kus majanduslikult saadakse väga hästi hakkama,” lisas Poopuu.

Tema sõnul on peamine probleem hooldamata ja ise hooldatud küttekolded, samuti korstnad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 224 korda, sh täna 1)