Suur maa, suured asjad: Kolmikliidu kohmakas algus (2)

Ott Arderil on vahva vemmalvärss, mis räägib sellest, kuidas eesel endale jõulupuu ostis ja mära külla kutsus. Ent siis lendas tuppa kakaduu ja puhus küünlad ära. Järgnes segadus, mille järel kakaduu aeti välja ja kuusk sai jälle tuledes särada. Ent luuletus lõpeb sellega, et kuusepuu pistetakse lihtsalt nahka.

Ma ei ütle, kes on eesel, kes mära ja kes kuusepuu, aga luuletuses kujutatud jaskar meenutab kujukalt äsja sündinud valitsuskoalitsiooni Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna osalusel. Toas segadust külvanud ja väljaaetud kakaduu rollis esineb mõistagi Vabaerakond.

Sarnane kolmikliit on Eestit valitsenud juba mitmel korral. Põhimõtteliselt oli sellise koosseisuga ka Mart Laari esimene, aga kindlasti teine valitsus ning Andrus Ansipi teine valitsus. Kuid kõigil varasematel juhtudel on kolmikkoalitsioon tekkinud kuidagi sujuvamalt ja ühtsele eesmärgile suunatumalt. Jah, koalitsioonileping on värske, tuleks lasta valitsusel end tegudega tõestada…

Aga miskipärast ei kõla see kooslus seekord nagu üldse kuidagi kokku. Võib-olla ma eksin, kuid tunnen ometi sõõrmetes just niisugust kõrbelõhna, millega vana sepp Ivan Orav oma põrgust saadetud kirjatükis (“Veider valitsus”, EPL 10.04) Taavi Rõivase teist valitsusetegu iseloomustas.

Valitsus pole õieti veel koos istuda saanudki, aga juba arvustatakse partnereid ja seejuures täiesti avalikult. Mis peaks veel siis saama, kui valitsus jõuab vastuoluliste eelnõudeni, millega hakatakse heldete lubaduste katteallikaid kehtestama, esimese riigieelarveni? Kütuseaktsiisi tõus on juba eos tekitanud korraliku tormi, mis näib järjest paisuvat. Kuidas organism, mille selgroog nii habras näib, üldse püsti jääda kavatseb?

Liitsõna “koalitsioonilepe” sisaldab leppimist, see tähendab, et milleski on kokku lepitud. Aga kas ikka on? Oleme juba kuulnud, et käibemaksuerisuste kaotamise osas majutusasutustele pole üksmeelt. IRL-i valimislubadus, millega madalapalgalised peaksid saama lisatoetust, on juba saanud kõvasti koalitsioonisisest kriitikat – plaani elluviimisel kujunevat halduskuludki suuremaks kui asjast tolku. Sotside riiklike üürikorterite kava… noh, ma oleksin väga üllatunud, kui Reformierakond sellist asja päriselt ellu viima asuks.

Koalitsioonil on ka suuri reformiplaane, kuid näiteks haldusreformi temaatika sisaldab venitamist hindamise-analüüsi näol ning uued valimised on enne jälle käes, kui midagigi tehtud saadaks. Igaks juhuks on maimukesele ka uus nimi pandud – kohaliku halduse reform. Me oleme regionaalselt kõvasti kreenis ja võib ju silmad kõvasti kinni pigistada, ent tegelikkust see ei muuda. Sel, kuidas üht või teist asja nimetada, pole ju mingit tähtsust, vähemasti mitte kõnealuses küsimuses.

Plaanitud tegudest hulga tähtsam tundub asjaolu, et igale osapoolele kolmest oli taolist valitsust just selles koosseisus teatud põhjustel vaja. Just praegu, et vältida võimalikku kriisi, nii riigis kui ka omaenese ridades. Kuid sügiseks võib olukord olla sootuks teine. Sotside, aga kindlasti IRL-i leeris on oodata muudatusi. See tõotab kujunenud poliitilised jõujooned sassi lüüa. Ja Keskerakond, kelle kohal on pikka aega rippunud küsimärgid, võib hakata andma hüüumärkidega vastuseid. Ning siis on Eesti poliitikas täiesti uus päev.

Neeme Korv
Postimehe ajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 182 korda, sh täna 1)